USA astronaut Nick Hague ja Vene kosmonaut Aleksei Ovtšinin tegid neljapäeval hädamaandumise Kasahstanis, kuna neid ISS-i viima pidanud kosmoselaeval tekkis mootoriprobleem, vahendas Reuters.

Rogozin teatas neljapäeval, et kaks kosmoselendurit üritavad uuesti rahvusvahelisse kosmosejaama jõuda tuleva aasta kevadel.

Roskosmose juht postitas reedel Twitterisse foto, kus ta istub kahe õnnetusse sattunud astronaudi vahel ja teatab nende Moskvasse jõudmisest. Mõlemad mehed pääsesid kosmoseagentuuri teatel tervelt ja tunnevad end hästi.

Neljapäeval juhtunud õnnetus oli mehitatud Sojuzile esimene nii tõsine probleem pärast 1983. aastat, mil meeskonnal õnnestus enne plahvatust napilt pääseda. Nüüd on Venemaa surve all, et näidata oma kosmoseprogrammi turvalisust, sest vastasel juhul jääb riik ilma USA astronautide kosmosesse viimise eest makstavast kopsakast tasust.

USA on oma astronaute Venemaa kosmoselaevadel ISS-i saatnud alates 2011. aastast, mil Ühendriikide kosmosesüstikuprogramm suleti.

Moskva on tühistanud kõik mehitatud kosmoselennud, kuni pole kindlaks tehtud, mis juhtus. Rogozin andis korralduse luua juhtunu uurimiseks riiklik komisjon ning algatatud on ka kriminaaluurimine.

Roskosmose esindaja Sergei Krikalev ütles reedel, et Venemaa võib edasi lükata ka kosmoselaeva Progress mehitamata kaubalennu ISS-i. Selliste lendudega viiakse kosmosejaama toitu ja teisi vajalikke tarbeid. Venemaa kinnitusel jätkub jaamas toitu kuni aprillini.

Praegu on ISS-is kolm inimest: sakslane, venelane ja ameeriklane. Nad pidid Maale naasma detsembris, kuid nüüd tuleb neil sinna ilmselt vähemalt jaanuarini jääda.

Juhtum heidab järjekordselt halba valgust ka Rogozinile, kellel oli probleeme juba ajal, mil ta oli Venemaa kosmoseprogrammide eest vastutavaks ministriks. Näiteks pälvis ta omal ajal Vostotšnõi kosmodroomi esimese raketistardiga seotud äpardustega seoses.

Ka on kõlavate, sealhulgas ka Eesti vastu suunatud, avalduste poolest tuntud poliitik Venemaa avalikkuses sageli naerualuseks sattunud.

Näiteks siis, kui ta teatas, et tulevikus hakkab Venemaa igal aastal Kuu peale lendama, sai ta sotsiaalmeedias rohkelt soovitusi ise selle missiooni esimeseks piloodiks hakata.

2015. aastal aga levis Vene meedias väide, et Rogozin olevat endale lasketiirus jalga tulistanud. Ise ta seda väidet eitas ning selgitas, et oli hoopis käsipallitrennis spordivigastuse saanud. Paljud sotsiaalmeedia kasutajad nentisid seepeale, et küllap asub tõde kuskil vahepeal - ehk tulistas ta endale hoopis käsipallitrennis jalga.

Sellest hoolimata määras president Vladimir Putin Rogozini käesoleva aasta mais Roskosmose juhiks.