1686. aastal väljastas kirikukogu dokumendi, mis andis Moskva patriarhile õiguse pühitseda ametisse Kiievi metropoliit. Neljapäeval aga otsustas kirikukogu selle dokumendi tühistada. Kolm päeva kestnud kirikukogu kohtumisel anti korraldus edasi liikuda autokefaalia ehk iseseisvuse andmisega Ukraina kirikule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo vanemteaduri Priit Rohtmetsa sõnul kaotab Vene õigeusu kirik selle otsusega oma mõjuvõimu Ukrainas.

"Kui seni on mitme sajandi vältel Ukraina alad kuulunud Vene õigeusu kiriku koosseisu või mõjuvälja, siis nüüd, selle otsusega Ukraina nii-öelda iseseisvub ka kiriklikus mõttes," selgitas ta.

Rohtmets lisas, et otsuse tulemusena võib tekkida kirikulõhe.

Tartu Ülikooli politoloogia lektor Alar Kilp ütles, et Ukraina õigeusu kiriku iseseisvumine võib tekitada pingeid ka poliitilisel tasandil.

"Kui nüüd peaks tekkima iseseisev Ukraina kirik, siis see lööb sellesse narratiivi väga suure lõhe, siis ei pruugi enam automaatselt eeldada, et on Ukraina riik ja rahvas kuidagi Vene Föderatsiooniga solidaarne ja ühel pool, kui asi puudutab Euroopat, väärtusi, demokraatiat ja muid asju veel," rääkis Kilp.

Ukraina president Petro Porošenko ütles, et küsimus ei ole ainult kiriku iseseisvuses, vaid ka Ukraina julgeolekus.

"Autokefaalia küsimus ulatub kirikuelust kaugemale. Seepärast eri võimud ühinesid. See on küsimus meie iseseisvusest, see on küsimus meie riiklikust julgeolekust, see on küsimus meie riigist ja maailma geopoliitikast," rääkis president.

Pärast seda, kui Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat nõustus tunnustama Ukraina õigeusu kiriku sõltumatust, teatas Kreml, et on valmis kaitsma õigeusklikke Ukrainas võimaliku vägivalla eest.

15. oktoobril koguneb rahulolematust üles näidanud Vene õigeusu kiriku kõrgeim juhtorgan, et anda olukorrale omapoolne täpsem hinnang.