"Juhtunu on tõeliselt ohtlik," kommenteeris Bijleveld pühapäeval aprillikuist vahejuhtumit Keemiarela Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) peakorteri juures Haagis.

Hollandi ringhäälingu küsimusele, kas praegust olukorda kahe riigi vahel saab kirjeldada kübersõjana, vastas ta: "Jah, nii see on."

Kaitseministeerium teatas 4. oktoobril nelja Vene sõjaväeluure GRU töötaja väljasaatmisest.

Ametiisikute sõnul olid mehed sisenenud 10. aprillil riiki Vene diplomaatiliste passidega. 13. aprillil tabati nad koos elektroonikaseadmeid täis autoga Marriotti hotellist, mis asub OPCW peakorteri kõrval.  

Venemaa on tõrjunud süüdistusi kategooriliselt. Välisminister Sergei Lavrov nimetas esmaspäeval intsidenti arusaamatuseks, väites, et venelased olid tavalisel külaskäigul.

Kuid Bijleveld arvas pühapäeval teisiti: "Inimesed püüavad kogu aeg erineval moel meie ellu sekkuda, meie demokraatiat mõjutada."

"Me peame endalt naiivsuse maha raputama ja rakendama meetmeid", mis on ka põhjuseks, mis vahejuhtum avalikuks tehti.

Nende intsidentide järel on suurendatud kaitseministeeriumi kübervaldkonna eelarvet, märkis ta. "Me investeerime rohkem sellesse, et luureteenistused suudaksid märgata, mis toimub ja võtta tarvitusele vajalikud abinõud."

NATO kaalub ka Hollandi ettepanekut kasutada selle "kübersõdureid", lisas ta.

Väidetav häkkimiskatse leidis aset ajal, mil OPCW on oli uurimas endise Vene topeltagendi Sergei Skripali mürgitamist Inglismaal.

Suurbritannia on süüdistanud Venemaad rünnakus, mis toimus märtsis Inglismaa edelaosas Salisburys.

OPCW oli uurimas ka arvatavat keemiarelvarünnakut Süüria Douma linnas, mille Lääne allikate andmeil korraldas Venemaa toetatud Süüria režiim.