Riigireformijad: Eestile piisab kuni kümnest ministrist ({{commentsTotal}})

28 ettevõtjat, kes Eesti pärast südant valutavad
28 ettevõtjat, kes Eesti pärast südant valutavad Autor/allikas: Jarek Jõepera

Kodanikualgatuslik Riigireformi Sihtasutus tegi esmaspäeval ettepaneku ühendada kõik ministeeriumid ühtseks valitsusasutuseks ning piirata valitsuse koosseisu peaministri ja kuni 10 ministriga.

Ettepaneku kohaselt jääks valitsusse 10 ministrit ja peaminister oleks pigem pikema strateegia elluviija ning ta tuleks vabastada esindusfunktsioonidest.

Sihtasutuse nõukogu liige Raivo Vare ütles, et muudatuste peamine eesmärk on pikema tulevikuvaate omamine kui vaid üks valimistsükkel.

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Viljar Arakase sõnul tuleb luua ühtse valitsusasutusena riigivalitsus, kus puuduvad suletud "silotornid" tavapäraste ministeeriumite tähenduses.

"Riigivalitsuse struktuuris peaks moodustatama ka Eesti vabariigi strateegiakeskus. Valitsuse ühtse meeskonnana toimimine võimaldab konkretiseerida prioriteete ja seada kogu riigile ühtsed kindlad valdkondade ülesed arengueesmärgid. Ministrite kompetentsinõuete kehtestamine tõstab aga tervikuna riigijuhtimise kvaliteeti," märkis Arakas.

Riigireformi Sihtasutuse sisutiimi eksperdi, riigi- ja haldusõigusele spetsialiseerunud advokaat Kristel Urke hinnangul peab inimese suhtlemine riigiga muutuma kiiremaks ja lihtsamaks, palju vähem aega ja raha nõudvaks.

"Leiame, et üldisi haldusmenetluse tähtaegu saab kaks korda lühendada, vähendada erinevaid nõudeid ja nendega kaasnevat bürokraatiat. Soovitame riigikogul anda vabariigi valitsusele ülesande ette valmistada nelja aasta jooksul halduskoormuse ca 25 protsenti vähendamise kava ning esitada see riigikogule kinnitamiseks 2019. aasta jooksul. Holland vähendas eelmisel kümnendil edukalt just sellisel moel oma riigi halduskoormust," märkis ta.

Riigireformi Sihtasutuse ühe asutaja, IT-ettevõtja Jaan Pillesaare arvates tuleb lähtuvalt inimeste vajadustest kasutada maksimaalselt e-riigi võimalusi.

"Väga suure osa avalikest teenustest, eeskätt meie solidaarsussüsteemist, saab digitaliseerida ja anda asjakohaste algoritmide lahendada. Inimene peab oma andmed avalikule võimule esitama ainult ühe korra. Mis tahes teiste avalike teenuste osutamiseks või saamiseks peavad need andmed olema automaatselt kättesaadavad. Avalike teenuste elektroonilised keskkonnad peavad olema ühtsemad ning lihtsa disainiga, et igaüks saaks vajalikud asjad aetud ühekordse sisenemisega ja oleks välditud digilõhe suurenemine," selgitas Pillesaar.

Sihtasutuse hinnangul aitab avalike teenuste kulukust vähendada ja efektiivsust suurendada konkurentsi lubamine teenuste pakkumises.
Eriti oluline on see Pillesaare arvates suure investeerimisvajadusega ning kuludega avalikes teenustes, nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalkindlustus.

Riigireformi kontseptsioon koosneb 11 sisulisest peatükist ning iga peatüki juures on ka konkreetsed uuendusettepanekud. Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid.

Sihtasutus avalikustab töö tulemuse www.riigiuuendus.ee veebilehel kolmes etapis – eelmisel nädalal avalikustati õigusloomet ja esinduskogusid puudutavad uuendusettepanekud ning viimasena 5. novembril avaldatakse kohtuvõimu ja põhiseaduslike institutsioonide osa. See puudutab lisaks õigusemõistmise tugevdamisele ka ettepanekuid Vabariigi Presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri institutsioonide arenguks.

Reformipakett keskendub avaliku võimu organisatsioonile, sihtasutus ei tee ettepanekuid valdkondlikes poliitikavaldkondades, nagu näiteks maksupoliitika, samuti riigi turvalisuse, hariduse, sotsiaalala, kultuur ja keskkond. Riigireform ei eelda ega tingi põhiseaduse aluspõhimõtete ega Eesti riikliku korralduse põhimõtteliste lahenduste muutmist.

14. mail asutasid Eesti ettevõtjad kodanikualgatusena Riigireformi Sihtasutuse, et anda selge sisu Eesti riigikorralduse uuendamisele.

Sihtasutuse asutajateks on Eesti ettevõtjad Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Pruuli, Tiit Kuuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: