Riigireformi sihtasutuse ellukutsujate seas on 27 meest ja üks naine. "Kahjuks tuleb öelda, et sooliselt on see seltskond väga tasakaalustamata. Ja uskuge mind, seda on seda paberit lugedes tunda," ütles praegu sotsiaalministeeriumi kantslerina töötav Priske.

Ta rõhutas, et riigireformijad peavad sisejulgeoleku teemasid sotsiaalteemadest olulisemaks.

Vaadates seda väga maskuliinset seltskonda, kes on ise suuresti ettevõtjad ja alustanud oma ettevõtlusega 90-ndatel aastatel, siis ma võin inimesena aru saada nende nostalgiast nende aegade järele, kus regulatsioone oli vähem ja ettevõtlust alustada või midagi teha oli kordades lihtsam. Samas ma ei ole päris kindel, kas me kõik tahame sellesse olukorda tagasi," lausus Priske.

Riigireformi SA avalikustas eile ettepanekute paketi, mille elluviimisel kaotaks töö pooled riigiametnikud ja muudetaks ministeeriumide juhtimise põhimõtteid.

Saatejuht Mirko Ojakivi viitas, et riigireformijate olukorra kirjelduse järgi on Eesti täitevvõimu organisatsioon ülemehitatud ningeriti märkimisväärne on see avaliku võimu madalama ringi asutustes, ametites, inspektsioonides, sihtasutustes jm. Ja haldustegevuses domineerib protseduuriline haldus, mis toodab hulgaliselt regulatsiooni, käske ja keelde ning vajaduse nende loojate ja järelevalvajate järele.

"Selles on oma tõetera ja on asju, millega ma nõustuda ei saa. Jah, me oleme Eestis üsna tublisti liikunud protsesse reguleerima ja väga paljus ka käskude-keeldude suunas liikunud," kommenteeris Priske.

Priske kasutas võimalust lükata ümber üks suuremaid legende Eesti avalikust teenistusest, et ametnikud toodavad õigusloomet ja täiendavaid keelde ja käske. "See on üks suuremaid valesid. Selles dokumendist tuleb välja, et tegelikult need soovid piirata, keelata, väga täpselt reguleerida tulevad elust endast, ka väga palju ettevõtjate poolelt. Majandusministeeriumis kantslerina töötades me nägime pidevat muret sellega, et turul olevad ettevõtjad püüdsid tekitada seadustesse barjääre uute tulevate ettevõtjate jaoks," rääkis Priske.

Avaliku sektori ülemehitatusest rääkides ütles Priske, et riigiasutuste ja allasutuste ülesannete hulk on kasvanud viimase 20 aasta jooksul väga palju, aga kooseisud oluliselt vähem. Priske sõnul töötab Eesti ministeeriumites kokku umbes 2200 inimest.

Küsimusele, kas Eestis on liiga palju ametnikke või riigil liiga palju ülesandeid, vastas Priske, et riigina peame ju hakkama saama.

"Ma ei ole aru saanud, et Eesti kodanikud tahaksid, et meil oleks poolpidune riik, et me mingeid funktsioone ei täidaks. Me ju oleme uhked selle üle, et Eestis suutis olla Euroopa Liidu eesistuja, et kõik riigijuhid sõitsid Eestisse kohale, et peaminister suutis nendega kõikidel teemadel võrdsena suhelda, et me panustame NATO-sse, et me võtame osa teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest, et me tahame ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks saada. Me üritame olla nagu riik, aga me ei saa ju keskenduda ka välisteemades ainult nendele teemadele, mis on Eestis vajalikud. Peab olema natuke laiem rahvusvaheline ambitsioon. See nõuab väga häid ja pühendunud inimesi. Ja need inimesed on nende 2200 inimese hulgas, kes töötavad ministeeriumis. Ma ei julgeks öelda, et seda on ühe riigi kohta palju, sest tavaliselt on Euroopa riikides 2000 inimest ühes ministeeriumis," sõnas ta.

Priske lisas, et täiendavat ressurssi ei ole riigiasutused praktiliselt aastaid saanud. "Kõike tuleb teha selle arvelt, et sa korraldad midagi ümber, vabastad inimesi valdkondadest, mis ei ole enam nii teemakohased, annad midagi majast välja või ostad sisse. See on igapäevane töö."

Priske märkis, et töötavat asja veel paremaks ja efektiivsemaks teha on tõeline väljakutse.

Riigireformijad soovitavad nn silotornistumisest vabanemiseks ühendada ministeeriumid nende praeguses tähenduses üheks asutuseks. Priske arvas, et ühe suure valitsusasutuse moodustamine tegelikult seda nn silotornistumist suurendaks.

Riigireformijate arvates piisaks valitsusest, mille koosseisus ei ole lisaks peaministrile üle kümne ministri.

"Mis ministrite arvu puudutab, siis minu jaoks on mingi arvuline piir vähemtähtis, pigem on oluline see, et me saaksime aru, mis on need väljakutsed mingitel ajahetkedel. Sotsiaalministeeriumisse tuli järsku kaks ministrit, alguses tundus harjumatu, aga täna pärast nelja aastat ma julgen arvata, et see on sotsiaalvaldkonnale palju head teinud, sest see on võimaldanud mõlema teemaga sügavuti tegelda," kommenteeris Priske.

Sihtasutuse asutajateks on Eesti ettevõtjad Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Pruuli, Tiit Kuuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo.

Riigireformi sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste. Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jaan Puusaag, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Toomas Tamsar, Tiit Pruuli, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.