Ligikaudu 6000 inimest saabus nädalavahetusel Barcelonast 60 kilomeetri kaugusel asuvasse Manresasse uue poliitilise liikumise algust toetama. Paljudel oli rinnas ka kollane lint, mida ehk Eestis mäletatakse nii Eston Kohveri kui ka Liibanonis röövitud jalgratturite toetuseks mõeldud avaldusena. Manresas toetati aga vahi all viibivaid iseseisvuspüüdlusi vedanud poliitikuid, vahendas "Välisilm".

Kohal oli ka Kataloonia praegune pesident Quim Torra. Videosilla kaudu rääkis rahvaga Belgias eksiilis elav Carles Puigdemont. La Crida National per la Republica ehk otsetõlkes Rahvuslik Kutse Vabariigi Nimel ei ole tema sõnul uus partei, vaid liikumine, millel vaid üks eesmärk.

"Kutse on vahend, mis sündis kadunuksjäänute kutsumusest ning mille eesmärk on olla võimalikult lühiajaliselt elus. Eesmärk on koguda võimalikult palju jõudu Kataloonia ühiskonna peamiseks kavatsuseks ehk otsustada oma tuleviku üle ja kujundada end iseseisva vabariigina. Kutse on vahend selle jaoks. Sellisena on tema eesmärk kaduda, kui protsess jõuab lõpuni," kõneles Puigdemont.

Poliitikavaatlejate hinnangul on tegemist aga ettevalmistusega järgmise aasta mais toimuvateks kohalikeks valimisteks.

Uue liikumise sünnipaigaks valitud Manresal on mitmesugune sümboolne tähendus - esiteks, just seal kirjutati 1892. aastal Manresa põhimõtted ehk regionaalse põhiseaduse eelnõu, mis nõudis Katalooniale autonoomiat. Teiseks, mitte eriti kaugel, linnulennult viie kilomeetri kaugusel asub vangla, kus hoitakse kinni aasta tagasi Kataloonia iseseisvuspüüdlusi vedanud poliitikuid.

Aastapäeval esinenud president Quim Torra on iseseisvuse pooldaja ja tuletas seda ka kõnes meelde.

"See ei ole lihtsalt poliitiline kohtuprotsess Kataloonia valitsuse, parlamendi juhatuse, ühiskonna ja vabakonna liidrite vastu. See on kohtuprotsess 2,3 miljoni katalaani vastu, kes hääletasid 1. oktoobril. See on protsess miljonite vastu, kes eelmise aasta 3. oktoobril ühinesid üldseisakuga vägivalla vastu ja meie kodaniku-, sotsiaal- ja rahvuslike õiguste kaitseks," rääkis Torra.

Vangistatute vabastamist ei paista nii pea - möödunud neljapäeval esitas Hispaania ülemkohus 20 endisele juhile süüdistused riigivastases mässus, mille eest võib määrata kuni 25 aastat vangistust. Protsess algab ilmselt järgmise aasta alguses.

Hispaania seaduste kohaselt ei saa selja taga kellelegi süüdistust esitada, mistõttu Puigdemont on endiselt n-ö ootenimekirjas.