Iseseisvuslastest aktivistid tõkestasid Hispaania piirkonnas maanteid, rongiliiklust ja suuremaid tänavaid.

Esmaspäevastele protestidele kutsus sotsiaalmeedias eelmise aasta referendumi järel loodud Vabariigi Kaitsekomitee.

Barcelonast põhja pool Gironas blokeerisid sajad aktivistid kolmeks tunniks raudtee, katkestades ühenduse Figuerase, Girona ja Barcelona vahel.

Ajakirjanduse teatel oli liiklus blokeeritud ka Kataloonia idaosast Prantsusmaa piirile viival AP-7 kiirteel, Madridi viival A2 magistraalil ning Lleida ja Barcelona kesklinna tänavatel.

Aktivistid tungisid ka Kataloonia regionaalvalitsuse hoonesse ja võtsid sellelt Hispaania lipu.

Barcelonas teid sulgenud aktivistid nõudsid Kataloonia regionaalvalitsuse presidendi Quim Torra tagasiastumist, süüdistades teda suutmatuses seista vastu Hispaania keskvõimule.

Aastapäeva puhul toimus Kataloonia põhjaosas Sant Julià de Ramises tseremoonia, kus esines kõnega ka Torra.

"Kõik algas 1. oktoobril ja kõik läheb selle juurde tagasi," ütles president, kelle selja taga oli suur mustvalge loosung "Me ei unusta, me ei andesta". Torra avaldas aktivistidele tunnustust ning ütles, et surve jätkamine on õige.

Katalaani rahvusest Hispaania välisminister Josep Borrell ütles, et avaliku korra säilitamine regioonis on Torra ja regionaalvalitsuse ülesanne.

"Üritame endiselt pingeid leevendada, kuid nõuame, et igaüks täidaks oma kohust," ütles välisminister Madridis ajakirjanikele.

Õhtul kogunes Barcelonas vabaühenduse ANC korraldatud iseseisvusmeelsele meeleavaldusele regionaalpolitsei hinnangul umbes 180 000 inimest loosungi all "1. oktoober, ei mingit unustamist ega andestamist".

Eelmise aasta 1. oktoobril Hispaania kohtu keelu trotsides korraldatud iseseisvusreferendum ja sellele 27. oktoobril järgnenud Kataloonia parlamendi otsus piirkond iseseisvaks kuulutada polariseeris sügavalt Kataloonia ühiskonda.

Regionaalparlamendis enamust omavad separatistlikud parteid on eri meelt selles, kuidas Hispaaniast lahkulöömise poole püüelda - kas otsese vastasseisu või mõõdukama lähenemise teel.

Laupäeval sai Barcelonas Kataloonia politsei ja iseseisvuslaste kokkupõrgetes vigastada 24 inimest, kuus võeti vahi alla. Nad osalesid vastumeeleavaldusel politseinike demonstratsioonile, millega korrakaitsjad avaldasid austust kolleegidele, kes saadeti piirkonda Kataloonia seadusevastaseks kuulutatud iseseisvusreferendumi nurjama.

Hispaania politsei püüdis aasta tagasi mõnes valimisjaoskonnas hääletamist takistada. Toona toetas enamik hääletajaid Kataloonia iseseisvumist, kuid osalusprotsent jäi Hispaania koosseisu jäämise toetajate boikoti tõttu madalaks ning iseseisvuse vastased - nende seas nii hispaanlased kui ka katalaanid - on korduvalt rõhutanud, et iseseisvumise toetajaid on vähem kui pool piirkonna elanikkonnast.

Hispaania valitsuse pressiesindaja Isabel Celaá ütles esmaspäeval, et referendum oli ebaseaduslik ja sellel ei ole "õiguslikke tagajärgi". Samas ütles ta, et politsei sekkumine hääletuse takistamiseks oli viga, mis "kahjustas tõsiselt Hispaania mainet".

Madrid vallandas 27. oktoobri iseseisvusdeklaratsiooni järel Kataloonia regionaalvalitsuse, mistõttu põgenes mitu separatistide liidrit välismaale.

Praeguseks on Hispaania kohtud esitanud mässusüüdistuse 13 Kataloonia endisele liidrile, kellest üheksa on Hispaanias eeluurimisvangistuses. Ülejäänud neli, teiste seas Kataloonia endine president Carles Puigdemont, on Belgias, Šotimaal ja Šveitsis eksiilis.

Madrid süüdistas Kataloonia presidenti äärmuslaste õhutamises

Hispaania peaminister Pedro Sánchez kritiseeris teisipäeval Kataloonia regionaalvalitsuse separatistist presidenti Quim Torrat "äärmuslaste julgustamise" eest päev pärast kokkupõrgete puhkemist Barcelonas iseseisvushääletuse aastapäeval.

"President Torra peab käituma vastavalt oma kohustustele ja mitte ohustama poliitilist normaliseerumist, julgustades äärmuslasi ründama institutsioone, mis esindavad kõiki katalaane," ütles Sánchez Twitteris oma esimeses kommentaaris meeleavalduste kohta.

Esmaspäevase vägivalla mõistis hukka ka endine Kataloonia president Carles Puigdemont, kes elab eksiilis Belgias.

"Vägivald ei ole tee edasi," lisas ta.

"Kui nad (meeleavaldajad) on kapuutsides, siis nad ei ole 1-O-st," ütles Puigdemont, viidates referendumile, mille lühendina kasutatakse vahel 1-O ehk 1. oktoober.

Kataloonia president esitas Hispaania peaministrile ultimaatumi

Kataloonia president Quim Torra esitas teisipäeval Hispaania peaministrile Pedro Sánchezile ultimaatumi.

Torra ütles, et ta võib jätta Sánchezi ilma häältest, mida ta vajab riigieelarve vastuvõtmiseks parlamendis, kui Hispaania valitsus ei tee järgmiseks kuuks ettepanekut korraldada Kataloonias iseseisvusreferendum.

Torra ütles teisipäeval peetud kõnes, et Kataloonia separatistlikud parteid "ei aita tagada stabiilsust" Hispaania parlamendis, kui nende nõudmist enesemääramishääletuse korraldamiseks ei täideta.

Ultimaatum on suunatud otseselt Sánchezi üha süvenevale väljapääsmatule olukorrale vasaktsentristliku sotsialistliku valitsuse 2019. aasta eelarvekava osas.

Sánchezi vähemusvalitsusel on 350-kohalises parlamendi alamkojas ainult 84 esindajat. See tähendab, et ta peab riigieelarve vastuvõtmiseks saama toetuse ka teistelt parteidelt, nende seas Kataloonia separatistlikelt erakondadelt.