Hispaania võimud taotlevad seda, et Puigdemonti ei tunnistataks Euroopa Parlamendi liikmena, sest hoolimata valituks osutumisest ei ilmunud ta Madridis asuvasse parlamenti põhiseadusest tulenevat ametivannet andma, mis on Hispaania eurosaadikutele kohustuslik, vahendas Politico.

Puigdemont elab omaalgatuslikus maapaos Belgias ning on silmitsi vahistamisega, kui ta peaks Hispaaniasse ilmuma, sest sealsed võimud süüdistavad teda ebaseadusliku rahvahääletuse korraldamises ja mässukatses ehk 2017. aasta sündmuste esilekutsumises.

Hispaania valimisametnikud lükkasid tagasi ka Puigdemonti soovi anda ametivanne in absentia ning seega jäi tema nimi Hispaania eurosaadikute nimekirjast välja.

Sarnases seisus on ka teine Katalooniast europarlamenti valitud poliitik Toni Comin.

Asjaoludest tulenevalt saatiski Euroopa Parlamendi senine president Antonio Tajani Puigdemontile ja Cominile kirja, milles teatas, et ei saa neid Hispaania vastuseisu tõttu hetkel eurosaadikutena käsitleda.

Puigdemont ja Comin pöördusid seejärel kaebusega Üldkohtusse (üks Euroopa Liidu Kohtutest - Toim.) ja taotlesid, et viimane võtaks viivitamatult kasutusele kõik vajalikud meetmed, et võimaldada neil oma saadikukohtadele asuda.

Üldkohus lükkas aga taotluse koheste meetmete asjus tagasi ja märkis, et hetkel puudub juriidiline võimalus anda isikutele Euroopa Parlamendi koht ajutiselt kuni nende saadikustaatus pole ametlikult kinnitatud.

Sisulisema otsuse teeb Üldkohus hiljem ning äsja tehtud otsus ajutiste meetmete asjus ei mõjuta lõpliku kohtuotsuse sisu.