ÜRO: Myanmari armeejuht tuleb võtta genotsiidi eest vastutusele ({{commentsTotal}})

{{1535358600000 | amCalendar}}

ÜRO uurijad kutsusid esmaspäeval korraldama rahvusvahelist uurimist Myanmari armeejuhi ja veel viie kõrge sõjaväelase suhtes ning neid rohingjade-vastase genotsiidi eest vastutusele võtma.

"Myanmari sõjaväejuhtide, teiste seas ülemjuhataja kindral Min Aung Hlaingi suhtes tuleb algatada uurimine ning võtta nad vastutusele genotsiidi eest Arakani osariigi põhjaosas ja inimsusevastaste kuritegude ja sõjaroimade eest Arakani, Katšini ja Šani osariikides," märkis ÜRO toetatud faktikogumismissioon raportis.

Myanmari sõjavägi käivitas 2017. aasta augustis Arakani osariigis kättemaksuoperatsiooni vastuseks rohingja sisside rünnakule. Operatsioon tõi kaasa moslemivähemuse massilise põgenemise Bangladeshi, kus neid juba ootas viletsates laagrites ees 300 000 rahvuskaaslast, kes olid sinna pagenud varasema vägivalla eest. Alates mullu augustist on Bangladeshi põgenenud umbes 700 000 rohingjat.

Myanmari julgeolekujõude süüdistatakse rohingjade massilises vägistamises, tapmises, piinamises ning nende kodude mahapõletamises. ÜRO ja USA peavad mullu augustis alanud sõjaväe mahasurumistegevust "etniliseks puhastuseks".

Raportis hinnati Birma sõjaväe taktika "tegelike julgeolekuohtudega kõrvutades järjekindlalt ja jämedalt ebaproportsionaalseks".

ÜRO Inimõigusnõukogu otsusel 2017. aasta märtsis loodud missioon järeldas raportis, et "on piisavalt informatsiooni uurimise alustamiseks ja Tatmadawi (Birma sõjaväe) käsuliinis kõrgel paiknevate ametnike kohtu alla andmiseks".

"Kuriteod Arakani osariigis ja viis, kuidas need toime pandi, on oma olemuselt, raskuselt ja ulatuselt võrreldavad nendega, mis on lubanud teistes kontekstides välja tuua genotsiidikavatsuse," seisis raportis.

Missiooni juht Marzuki Darusman ütles Genfis ajakirjanikele, et "ainus edasiliikumistee on kutsuda Min Aung Hlaingi viivitamatult tagasi astuma".

Uurijad nimetasid Min Aung Hlaingi ja veel viit kõrget sõjaväejuhti ja ütlesid, et võivad tulevikus anda pikema nimekirja "igale pädevale ja usaldusväärsele organile, mis püüab kooskõlas rahvusvaheliste normide ja standarditega tagada aruandekohuslikkust".

Raportis kritiseeriti ka Birma tsiviiljuhti ja sisulist liidrit Aung San Suu Kyi´d selle eest, et "ta ei kasutanud oma de facto positsiooni valitsusjuhina ega oma moraalset autoriteeti lahti rullunud sündmuste pidurdamiseks või vältimiseks".

Uurijad tunnistasid, et kuigi temal ja teistel tsiviiljuhtidel oli sõjaväe tegevuse üle väike mõju, "aitasid nad oma tegude ja tegematajätmistega kaasa metsikute kuritegude toimepanemisele".

ÜRO missioon, mida ei lubatud kordagi Myanmari, koostas aruande distantsilt, toetudes oma järeldustes intervjuudele 875 ohvri ja tunnistajaga, satelliidifotodele, autentsetele dokumentidele, fotodele ja videodele.

Nad dokumenteerisid õõvastavaid rikkumisi rohingjade vastu nagu mõrvad, sundkadumised, piinamine ning "massiliste mõõtmetega seksuaalvägivald". Uurijate hinnangul on abiorganisatsiooni Piirideta Arstid hinnang 10 000 rohingja tapmisest 2017. aastal "konservatiivne".

Myanmari sõdurid panid Arakani osariigis vähemalt 10 rohingjade külas toime massivägistamisi, võttes korraga ette kuni 40 tüdrukut ja naist.

"Nende rikkumiste mõõtmed, jõhkrus ja süstemaatiline olemus viitavad sellele, et vägistamist ja seksuaalvägivalda kasutatakse teadliku strateegiana hirmutada, terroriseerida ja karistada tsiviilelanikkonda ja seda kasutatakse jätkuvalt sõjataktikana," seisis raportis, milles nimetati viimast vägivallalainet osaks "vähemalt pool sajandit kestnud sõjaväe kuritarvitustest".

Darusmani sõnul on rohingjad endiselt "sünnist surmani kestva ränga, süsteemse ja institutsionaliseeritud rõhumise olukorras".

Rohingjasid kui moslemivähemust on budistlikus Myanmaris koheldud aastaid sisserändajatena Bangladeshist. Kodakondsust neil ei ole ning nad on sunnitud elama apartheidilaadsetes tingimustes, nende liikumine on piiratud, nagu ka juurdepääs haridusele ja tervishoiule.

Uurijate sõnul on rohingjade õigusi võimalik tagada ainult läbi rahvusvahelise õigussüsteemi. Nad kutsusid ÜRO Julgeolekunõukogu andma Myanmari olukorda arutamiseks Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC).

Samuti soovitasid nad kehtestada Myanmarile relvaembargo ja "sanktsioonid isikutele, kes paistavad kandvat toimunu eest suurimat vastutust".

Raportis toodi välja ka Facebooki roll "kasuliku instrumendina nende jaoks, kes püüavad levitada vihkamist".

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: AFP-BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: