Austria kahtlustab eruooberstit kauaaegses luuramises Venemaa heaks ({{commentsTotal}})

{{1541752800000 | amCalendar}}
Foto: AFP/SCANPIX

Austria kahtlustab, et Austria sõjaväe eruooberst luuras aastakümneid Venemaa heaks, ning jätab sel põhjusel ära välisministri eelseisva visiidi Venemaale, teatas kantsler Sebastian Kurz reedel.

Kurzi sõnul arvatakse, et ooberst alustas tööd Vene luure heaks 1990. aastatel ning tegi seda 2018. aastani välja.

Välisminister Karin Kneissl kutsus välja Venemaa suursaadiku ning tühistas eelseisva reisi Venemaale, lisas Kurz.

Vene välisministeerium on omakorda teatanud, et kutsub Austria suursaadiku juhtumit arutama.

"Loomulikult, kui sellised juhtumid kinnitust leiavad, olgu see siis Hollandis või Austrias, ei paranda see suhteid EL-i ja Venemaa vahel," tõdes Kurz.

Kantsler viitas aprillikuisele juhtumile, kui Holland saatis välja neli Vene agenti, kes väidetavalt kavandasid küberrünnakut Haagis paiknevale ülemaailmsele Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile.

"Venemaa luuramine Euroopas on vastuvõetamatu ja tuleb hukka mõista," lisas Kurz.

Austria nõuab "Vene poolelt läbipaistvat informatsiooni", ütles kantsler ja lubas edasiste sammude üle Euroopa partneritega konsulteerida.

Kaitseminister Mario Kunasek ütles pressikonverentsil, et eruoobersti tegevus tuli päevavalgele mõne nädala eest tänu ühe teise Euroopa riigi luureagentuurilt saadud infole.

"Hetkel ei oska me öelda, kas see oli üksikjuhtum või mitte," sõnas ta.

Minister lisas, et ooberst loovutas neile "tehnilisi seadmeid", seal hulgas oma sülearvuti, mida nüüd uuritakse.

Ooberst olevat ülekuulamisel tunnistanud, et venelasi huvitasid "relvasüsteemid ja Austria viimaste aastate rändeolukord".

"Loodi ka teatud inimeste profiile ja anti edasi," ütles kaitseminister.

Tema sõnul näitab see juhtum, et luuramine jätkub ka pärast külma sõja lõppu ning Austrial tuleb oma julgeolekuvõrgustikku tugevdada.

Austria ajakirjanduse andmetel sai ooberst teenete eest 300 000 eurot.

Austria julgeolekuametite kohal kõrgub mõnede hinnangul küsimärk, sest Austria koalitsioonivalitsuses on Austria Vabaduspartei (FPÖ), mida peetakse Kremli-meelseks.

Austria ei ole NATO liige ja rõhutab oma staatust neutraalse riigina. Ta oli üks vähestest Euroopa riikidest, kes ei saatnud pärast endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamist Inglismaal Vene diplomaate välja.

Head suhted Venemaaga on kõrgendatud tähelepanu all alates FPÖ ühinemisest valitsuskoalitsiooniga eelmise aasta detsembris.

FPÖ-l, kes esitas Kneissli välisministriks ja kelle ridadest tuleb ka kaitseminister, on alates 2016. aastast koostöölepe Vene presidendi Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa.

FPÖ-sse kuuluv siseminister Herbert Kickl tunnistas septembris, et Austrial paluti rakendada "usaldust suurendavaid meetmeid" säilitamaks koostöö liitlaste luureteenistustega.

Tunnistus tuli teadete peale, et Lääne luureteenistused kõhklevad Austriaga infot jagamast, sest kardetakse, et see antakse Venemaale edasi.

Austria leht Falter kirjutas kolmapäeval, et Soome julgeolekuamet Supo küsis juulis Euroopa julgeolekuametitelt andmeid ühe venelasest diplomaadi kohta, keda lehe andmeil kahtlustati luuramises. Supo aga ei saatnud päringut Austria julgeolekuametile BVT ja keelas teistel päring neile edastada.

Lehe andmeil ei usaldanud Supo BVT-d.

Supo ei kinnitanud lehe teavet, kuid ei lükanud seda ka ümber.

Soome peaminister Juha Sipilä ütles, et Soome ja Austria valitsuse vahel ei ole usaldusega probleeme.

Slutski sõnul püüab USA lüüa Austria ja Venemaa vahele kiilu

Vene riigiduuma väliskomisjoni esimehe Leonid Slutski väitel püüab USA äsjase spionaažijuhtumi valguses lüüa kiilu Austria ja Venemaa vahele. 

"Kogu skandaal imeti sõrmest välja. (...) Euroopat on vallanud spioonimaania ja kõik see toimub nn Kaug-Lääne toetusel," ütles Slutski Interfaxile. 

Duumakomisjoni juhi arvates püüab Washington sel viisil avaldada mõju Euroopa Liidu riikide võimudele, "et ajada nad, antud juhul Viini, Moskvaga tülli". "Eriti arvestades selle praegust eesistumist Euroopa Liidus," lisas ta.

Allikas: AFP-BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: