"Kas sinu ülemus töötab Moskva heaks?" See on küsimus, mille esitamist oma NATO liitlasriikide kolleegide poolt ei soovi kuulda ühegi lääneriigi luureametnik, kuid Ungari julgeolekuteenistuses 15 aastat vastuluurega tegelenud Ferenc Katreinilt küsiti seda korduvalt. Ning kõige hullem oli see, et Ungari luureteenistuste kahtlustamiseks oli ka põhjust ning ka Katrein ise jagas neid kahtlusi, kirjutab Ameerika Hääl.

Kui Katrein viis ja pool aastat tagasi Ungari vastuluureametkonnast lahkus, oli ta seal tõusnud operatsioonide eest vastutavaks juhiks ning peadirektori otseseks nõunikuks. "Mingil hetkel jõuab kätte aeg, kui sa pead eitavalt vastama," nentis ta nüüd intervjuud andes.

"Asi seisnes nii selles, et mul kästi teha asju, mida ma ei pidanud õigeks, kui ka selles, et mul takistati teha asju, mida oli vaja teha," märkis ta.

Tema jaoks sai viimaseks piisaks karikas see, et kui teda hakati takistama püüdlustes Vene luuretegevusele vastu astuda. Muuhulgas takistati tema katseid värvata Venemaa luureametnikke kui topeltagente.

Praegu välismaal elav Katrein andis intervjuu ajal, kui Viktor Orbani valitsus otsustas astuda vastuolulise sammu. Nimelt otsustas valitsus, et Venemaa-kontrollitud pank võib oma peakorteri tuua üle Budapesti. Tegemist ei ole niisama ühe pangaga, vaid jutt käib 1970. aastal asutatud Rahvusvahelisest Investeerimispangast (IIB) (vene keeles Международный инвестиционный банк (МИБ)), mida seostati juba Külma sõja ajal Nõukogude Liidu luurega.

Nii Ungari opositsioon kui ka lääneriikide luureametnikud on avaldanud kartust, et panka hakkab Venemaa kasutama seoses luuretegevusega Euroopas. Sellel seisukohal on ka Katrein. Pank ise on nimetatud süüdistused ja seosed luuretegevusega tagasi lükanud.

Katrein ütles, et tema kunagisel tööandjal pole praegu ressursse ega inimesi, et panga tegevust üldse jälgida. Samal ajal on Orbani valitsus võimaldanud pangale diplomaatilist puutumatust.

Endine luureametnik usub, et Orban üritab aktiivselt Venemaad ja Läänt teineteise vastu mängida.

"Kõik Venemaa luureteenistused - GRU, FSB, SVR - on Ungaris väga aktiivselt tegutsemas ja neil on vaba voli, see oli mulle probleemiks. Ei püütudki neid ohjeldada või kontrollida. Me oleme NATO liikmesriik ja meil on vastutus oma liitlaste ees. Küsimus, mida mõned meist endalt küsima hakkasid, oli sisuliselt see - kes on meie partner, Nato või Venemaa? Seda küsimust küsiti asutuse sees. Me ei saanud aru, mis toimub," nentis ta.

Katrein peab üheks põhjuseks seda, et näiteks erinevalt Tšehhi Vabariigist ja Balti riikidest, ei tehtud luureteenistustes piisavalt põhjalikku kaadrivahetust. "Nemad ehitasid oma agentuurid üles sisuliselt nullist, brittide abiga."

Üheks esimeseks märgiks, millega seoses Ungari luureametnikud oma töös ja tööandjas kahtlema hakkasid, oli üks juhtum 2007. aastal, kui peaministriks oli sotsialist Ferenc Gyurcsany ning siseriiklikku julgeolekuteenistust ehk põhiseaduse kaitse bürood juhtis Lajos Galambos. Viimane kutsus Ungarisse Vene spetsialistid, kes aitaksid üles leida, kust on pärit lekked, mis puudutasid tollal opositsioonis olnud Orbani erakonda Fidesz.

Sisuliselt tähendas see seda, et kuusteist Ungari luureametnikku pidid läbima valedetektoritesti, mida korraldasid kaks Vene luurajat, kes küll esitlesid end Bulgaaria psühholoogidena.

Katreini sõnul läbisid põhjaliku testi noored ja tõusuteel karjääriga luureametnikud, kes on praegu luureasutuste juhtide seas. "Valedetektori testid läksid väga sügavale ning neil on nende inimeste kohta palju informatsiooni. Kui mul oleks sellist informatsiooni Venemaa vastuluureametnike kohta, peaksin ma seda suureks õnnestumiseks."

Katrein meenutas, et julgeolekuasutuste politiseerimine ja demoraliseerumine jätkus pärast Orbani võimuletulekut. Viimase kaheksa aasta jooksul on ametist lahkunud umbes 100 kogenud luureametnikku, kes pole leppinud sellega, et neil on võitluses Vene luuretegevusega käed seotud.

"Ungarit kasutatakse logistilise baasina, et mujal Euroopa Liidus operatsiooni korraldada," selgitas Katrein. "Nad saavad Ungaris operatsioone ja missioone korraldada ilma suurt muret tundmata."

Küsimusele, kuidas ta iseloomustaks ohtu, mida Venemaa luuretegevus ja aktiivmeetmed Euroopale kujutavad, vastas Katrein kiirelt. "Oht on väga tõsine. Mul ei ole probleeme venelastega, kultuur mulle meeldib. Kuid Venemaa valitsus on Euroopa Liidu suhtes väga agressiivne. Neid ei tohiks alahinnata."

Lisaks Ungarile on viimasel ajal kirjutatud Venemaa luuretegevuse kontekstist Austriast, kus valitsuskoalitsiooni kuulub häälekalt Kremli-sõbralik erakond Austria Vabaduspartei (FPÖ). Erakonna käes on samaaegselt nii sise-, kaitse- kui ka välisministri ametikoht. Kuigi Austria ei kuulu NATO-sse, olevat meedia teatel olukord nii tõsine, et teiste lääneriikide luureametnikud on koostööd Austria kolleegidega seetõttu piiranud.

Austria meedia teatel kavatseb Rahvaparteid (ÖVP) esindav liidukantsler Sebastian Kurz kehtestada reeglid, mille kohaselt hakkavad riigi eriteenistused raporteerima otse temale kui valitsusjuhile, mitte aga siseministrile ja kaitseministrile nagu seni.