Venemaa kavatseb luua kaks maksuparadiisi ({{commentsTotal}})

Rusal
Rusal

Venemaal luuakse kaks niinimetatud maksuparadiisi – üks Kaliningradi oblastis, teine Kaug-Idas. Nende eesmärk on tuua sinna USA sanktsioonide alla langenud Vene äri.

Selle aasta aprillis avaldati USA-s uued sanktsioonide nimekirjad Venemaa firmade ja ärimeeste vastu. Alumiininumiettevõte Rusal, mis kuulub vene miljonär Oleg Deripaskale, sattus raskesse olukorda – pangad keeldusid Rusali tehinguid läbi viimast ja ettevõtte aktsia odavnes kaks korda.

Vene riigiduuma alustas maikuus spetsiaalsete administratiivpiirkondade seaduse läbivaatamist, seadus peaks looma vene ärimeeste jaoks tõelised maksuparadiisid. Rusal on praegu registreeritud teises maksuparadiisis Jersey saarel, mis kuulub Suurbritanniale. Lähiajal plaanib Deripaska oma äri ümber registreerida Russki saarele Kaug-Idas.

Uue seaduse järgi ei maksa Vene maksuparadiiside residendid Vene riigile makse. Samuti ei avalikusta riik infot maksuparadiisi residentide kohta – see on kättesaadav vaid Vene kohtuinstantsidele ning firmadele endale. Tulevased residendid peavad aga vastama teatud tingimustele. Esiteks peavad nad investeerimaVene majandusse vähemalt 50 miljonit rubla ehk 600 000 eurot - see ei ole miljonäridest vene ärimeeste jaoks kuigi suur summa. Teine tingimus on, et firma peab olema loodud välismaal ja enne 2018. aasta 1. jaanuari. Viimase registreerimisnõude esitas Venemaa Keskpank, sest muidu hakkaksid kõik vene ärimehed pärast seaduse jõustumist oma ärisid registreerima välismaa maksuparadiisidesse, et sealt need omakorda üle viia Ruskii saarele või ka Kaliningradi oblastisse. Seaduse mõte ei ole aga aidata kogu Vene äri keskkonda, vaid ainult neid ärimehi, kes sanktsioonide alla sattusid.

Praegu on vaid Rusal valmis end uude maksuparadiisi ümber registreerima. Teised ärimehed kardavad, et uue süsteemi läbipaistmatus toobki neile just uued sanktsioonid, sest uus seadus lubab Venemaal luua niiöelda tõelise rahapesusüsteemi – ei mingit kontrolli, ei mingit infot omanike kohta. USA administratsioonil ei ole siis enam vaja uurida, kellele konkreetne firma tegelikult kuulub. Selle asemel võib kehtestada sanktsioonid spetsiaalse adminstratiivpiirkonna vastu, ja mitte Krimmi või Süüria eest, vaid lihtsalt rahapesukahtluse alusel.

Pole ka ime, et teised sanktsioonide nimekirjades olevad firmad ja ärimehed ei kiirusta oma firmade ümberregistreerimisega. Näiteks Renova Holdingu omanik Viktor Vekselberg, kelle vastu on kehtestatud personaalsed sanktsioonid, vähendab oma osalust talle kuuluvates firmades, et see oleks vähem kui 50 protsenti, sest sel juhul ei satu tema ettevõtted USA sanktsioonide alla. Ülejäänud ärimehed isegi ei kaalu võimalust oma ärisid Kaug-Itta või Kaliningradi registreerida.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: