Euroopa Parlamendi valimiste kampaania sai hoogsa stardi ({{commentsTotal}})

Foto: Markku Ulander/AP/Scanpix

Euroopa Parlamendi suurimad fraktsioonid - sotsid ja konservatiivid sõelusid möödunud nädalal välja esinumbrid, kelle hulgast peaks vähemalt parlamendi arvates valitama Euroopa Komisjoni järgmine president. Liberaalide leeris valitseb veel segadus.

Hoolimata väga sõbralikust debatist, mille mõlemad osalised sageli rõhutasid oma täielikku üksmeelt, oli Euroopa Rahvapartei uue esimehe valimine tegelikult tõsine duell. Ilmselt oli Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli toetus see, mis tõi Baieri konservatiivide ridadest tulnud Manfred Weberile 80 protsenti häältesaagist, sest tema ja vastaskandidaadi, Soome endise peaministri Alexander Stubbi seisukohad olid väga sarnased.

Stubb ütles, et tuleb tõusta barrikaadidele, kaitsta väärtusi ja mõista, et ebakindlal ajal on inimestel kuulumisvajadus.

"Minu jaoks tähendab kuulumine liberaalset demokraatiat, õigusriiki, sallivust, võrdõiguslikkust, inimõigusi, põhiõigusi, vähemuste kaitsmist. Õigusriik on tähtis. See on pakitud kokku inim- ja põhiõigustega. Kui me ei jää kindlaks väärtustele, mida me oleme kaitsnud kogu eluaja, arvan ma, et me oleme omadega läbi," lausus ta.

Weber omakorda tõi välja, et ütles delegaatidele, et on tõeline kristlik demokraat, kes usub oma partei, oma liikumise väärtustesse.

"Ma tahan olla Euroopas sillaehitaja. Me peame hoidma Euroopat koos ja ma ütlesin, et me peame demokraatiat praktiseerima, on fundamentaalne taasühendada Brüssel, Euroopa tasand, EL-i kodanikega," sõnas ta.

Euroopa Sotsialistide Parteil läks lihtsamalt. Seal sai üsna automaatselt uueks esimeheks endine Hollandi välisminister Frans Timmermans, sest tema vastaskandidaat, Euroopa Komisjoni energialiidu volinik Maros Sefcovic, teinekord naiivsekski peetav euroopameelne poliitik taandas ennast ise ning soovitas kõigil Timmermansi valida.

Keerulisem on lugu liberaalide hulgas. Alliansis Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest ehk ALDE-s tekitab segadust Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes tahab Euroopas lõhkuda traditsioonilise parem-vasak vastanduse samal kombel, nagu see tal Prantsusmaal õnnestus. Ta on vastu nõndanimetatud spitzenkandidat'i, eesti keeles tippkandidaadi süsteemile, kus Euroopa parlament valib Euroopa Komisjoni uue juhi üle-euroopaliste parteide esitatud kandidaatide hulgast.

Macronile aga heidetakse ette, et ta ei saa päriselt pihta Euroopa parlamendis toimuvale ning alahindab sealsete fraktsioonide poliitilist mõjujõudu. Macron tahaks Euroopa Komisjoni uue juhina näha senist konkurentsivolinikku, taanlast Margrethe Vestageri, kes on ka ise loomulikult spitzenkandidad'i-süsteemi vastu.

ALDE praegune juht Guy Verhofstadt tahaks ise komisjoni esimehe toolil maanduda, peale Macroni segab teda seal aga ka Hollandi liberaalist peaminister Mark Rutte, kelle arust peaks komisjoni uueks juhiks saama hoopis Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja ning hoopis Euroopa Rahvaparteid esindav poolakas Donald Tusk.

Poola tänasest poliitilisest peavoolust oluliselt liberaalsem Tusk kogus endale Helsingis Euroopa Rahvapartei kongressil kuulsust juurde kirgliku sõnavõtuga Ungari peaministri Viktor Orbani vastu.

"Kui sa oled õigusriigi ja iseseisva õigussüsteemi vastu, siis sa ei ole kristlik demokraat. Kui sulle ei meeldi vaba ajakirjandus ja kodanikeühendused, siis sa ei ole kristlik demokraat. Kui sa sallid võõraviha, homofoobiat, marurahvuslust ja antisemitismi, siis sa ei ole kristlik demokraat. Kui sa sead riigi ja rahvuse üksikisiku vabaduse ja väärikuse vastu, siis sa ei ole kristlik demokraat. Kui sa soovid konflikti ja lõhestatust üleilmselt ja EL-i sees, siis sa ei ole kristlik demokraat. Kui sa toetad Putinit ja ründad Ukrainat, kui sa oled agressori poolt ja ohvri vastu, siis sa ei ole kristlik demokraat," rääkis Tusk.

Madridis möödunud reedel peetud ALDE kohtumine segadusele liberaalide hulgas lahendust ei toonud. Oma kandidaadi on valinud või valimas ka europarlamendi väiksemad rühmitused, näiteks Euroopa Konservatiivid ja Reformistid valisid täna oma uueks esimeheks Jan Zahradili. Ülima tõenäosusega aga sealt uut Euroopa Komisjoni esimeest ei tule.

Kasemets: Euroopa Komisjoni juhiks ei saa "mees metsast"

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles, et lisaks seitsmele saadikule, keda Eesti Euroopa Parlamenti hakkab valima, on tähtis ka üle-euroopaline mõõde. Praegu saab tema sõnul öelda kaht asja: esiteks, et Euroopa Komisjoni presidendi uus isik sõltub europarlamendi valimiste tulemustest.

"Teine asi, mis on ka selge, et kindlasti see ei saa olema mees või naine metsast, vaid juba enne läbi käinud või debateeritud nimi," lausus ta.

Seda, et europarlamendi valimistel saavutaksid ülekaalu euroskeptikud, Kasemets ei usu.

"Meil on ikkagi suured poliitilised grupid, kes tavaliselt Euroopa Parlamendi valimistel ilma teevad. Seekord on see võib-olla veidi keerulisem kui mõnel varasemal korral, aga see kindlasti ei tähenda väga suurt muutust," sõnas Kasemets.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: