Sikk rääkis, et vale on rääkida veganlusest hirmutavas võtmes ning õige oleks keskenduda sellele, millist kaitset pakub veganlus meie tervisele.

"Segatoitujatele, kellel tegelikult on rahva tervise vaatepunktist suured probleemid, peaksime tutvustama seda kui täisväärtuslikku ja väga head valikut, mida teha," sõnas Sikk.

Tema hinnangul peaksid tervisevaldkonna organisatsioonid rääkima veganluse tervise-eelistest ning kliimamuutuste valguses peaksid veganluse mõjudest rääkima ka keskkonnaorganisatsioonid. Mõlemad peaksid seda tegema praegusest märksa jõulisemalt.

Sikk sõnas, et noored valivad veganluse viis korda tõenäolisemalt ning nende motivatsioon ei tulene tervisest, vaid veganlus on fundamentaalselt küsimus sotsiaalsest õiglusest ja vägivallakultuuri lõppemisest. "See on põhjus, miks noori kõnetab loomade tarbimise lõpetamine, kuna meil puudub igasugune füsioloogiline vajadus üldse mingit moodi loomi tarbida," lausus vegan seltsi esindaja.

Lastearst Ülle Einberg märkis, et esimesed muudatused taimetoidule üle minnes on positiivsed, kuid kauakestev täisveganlus toob endaga kaasa terviseriskid, näiteks langeb lastel kolesterool kriitiliselt madalale.

Tervise arengu instituudi terviseriskide ennetamise keskuse juht Anneli Sammel lausus, et ka segatoidulised inimesed saavad toituda ja tarbida täiesti keskkonnateadlikult ning on vale jätta muljet, nagu vaid veganid saaksid seda teha.

Arst ja õppejõud Tõnu Kauba rõhutas, et veganlus pole kindlasti tervislikum kui segatoitumine.

"Ei ole ühtki usaldusväärset uuringut, mis näitaks, et vegantoitumine on tervislikum kui segatoitumine. Vastupidi, arstid teavad rida haigusi, mis on põhjustatud pikaajalisest veganlusest," sõnas ta.