"Euroopal, ning Prantsusmaa ja Saksamaa liidul selle sees, on kohustus mitte lubada maailmal kaosesse libiseda, juhtides seda rahule viival rajal," ütles Macron Saksa parlamendis.

"Just seepärast peab Euroopa olema tugevam .... ja võitma rohkem suveräänsust," lisas ta.

Macron märkis, et nimelt Euroopa juhtis jõupingutusi rohelise energia nimel ja kliimamuutuste vastu ning edendab nüüd mitmepoolset lähenemist kaubanduses, julgeolekus ning rände- ja keskkonnapoliitikas.

Bundestagi poole pöördudes kutsus Macron Euroopat üles suuremale ühtsusele ja enesekindlusele, et seista vastu tulevastele väljakutsetele. 

Tema sõnul ei tohi Euroopast saada suurriikide mängukanni. "Ta peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku ja kaitse eest ning mitte leppima teisejärgulise rolliga maailma poliitikas." 

Macronist sai 18-aastase vaheaja järel esimene Prantsuse president, kes on bundestagis kõnega esinenud. 

Merkel ütles enne kahepoolset kohtumist Macroniga, et on nõus Prantsuse riigipea hinnanguga, et Euroopa seisab "ristteel".

Saksa liidukantsler kordas ka, et toetab Macroni ettepanekut luua tulevikus Euroopa armee - idee, mida USA president Donald Trump on naeruvääristanud. 

Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen ütles pühapäeval, et ühise sõjaväe loomiseks ei piisa ainult ühisest varustusest ja väljaõppest, vaid "vaja läheb ka poliitilist tahet Euroopa huvide resoluutseks kaitsmiseks konflikti puhkemise korral". 

Prantsuse Euroopa asjade minister Nathalie Loiseau ütles ajakirjale Journal du Dimanche, et "asi pole Ühendriikidele vastu seismises, vaid oma saatuse enda kätte võtmises selleks, et mitte sõltuda enam teistest". 

Macron manitses Berliinis noortega kohtudes neid mitte unustama ajalugu, sest see tähendab "mineviku vigade kordamist". 

Prantsuse president võttis sõna ka Saksamaa kõhkluste kohta eurotsooni reformimisel, öeldes, et "see uus etapp on hirmutav". 

See tähendaks otsustusõiguse osalist loovutamist ja rahaliste ressursside koondamist, kuid "kas parem oleks jätkata paigalseisu?" küsis ta. 

Macroni ja Merkeli kohtumine langeb ajale, kui mõlema poliitiline positsioon on nõrgenenud. Merkel teatas pärast tema kristlike demokraatide (CDU) oodatust kehvemaid tulemusi oktoobrikuistel valimistel kahel liidumaal, et loobub detsembris parteijuhi kohast ja tänavu märtsis alanud neljas ametiaeg kantslerina jääb talle viimaseks.

2017. aasta mais presidendiks saanud Macroni ametiaja algust iseloomustanud kõrged toetusnumbrid on aga langenud 25-le ning president peab kodumaale naastes tegelema kõrgete kütusehindade vastaste protestidega.