Saksamaa sisepoliitikas on segased ajad pärast liidukantsler Angela Merkeli hiljutist teadet, et ta ei kandideeri järgmiseks ametiajaks oma erakonna Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juhiks. Nüüd arutavad kõik, mis saab edasi, kas sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide valitsuskoalitsioon läheb lõhki, kes saab Merkeli järel Saksa valitsusjuhiks ning kas ees ootavad erakorralised valimised.

Arvamusküsitlused näitavad hetkel, valitsuse juhtpartei toetuse kukkumist 26 protsendi ning sotsiaaldemokraatide langust 14 protsendini, erakordse tõusu on aga teinud rohelised, keda üleriigiliselt toetab nende jaoks rekordiliselt 21% potentsiaalseid valijaid. Euro- ja immigratsioonikriisi tõukel poliitikasse tulnud Alternatiiv Saksamaale (AfD) on 15% juures, samuti kerges langustrendis.

See ajendas mind läinud nädalal Euroopa Parlamendi Strasbourgi sessiooni külastades usutlema nelja Saksamaalt valitud Euroopa Parlamendi saadikut - rohelist Helga Trüpelit, sotsiaaldemokraat Knut Fleckenstein, kristlikku demokraati Monika Hohlmeierit (CDU Baieri sõsarparteist CSU) ning AfD asutajaliiget, tänaseks erakonnast lahkunud Berndt Kölmelit. Salvestasin nendega eraldi usutlused pärast Merkeli Euroopa Liidu tuleviku teemal Euroopa Parlamendi täiskogu ees peetud kõnet. Intervjuud käsitlevad Saksamaa sisepoliitika tulevikku ja selle mõju Euroopa tulevikule.

Müller: mida teie hinnangul suudab Merkel ära teha Euroopa integratsiooni valdkonnas oma võimuaja lõpuni jääva perioodi jooksul? Kas tandemina koos Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga suudab Merkel ellu kutsuda veel midagi tõeliselt suurt, kas või Euroopa armee või euroala eelarve?

Trüpel (rohelised): kuulates Merkelit kõnelemas Euroopa Parlamendi plenaaristungil võisime kõik veenduda, et ta pole kuidagi nõrgestatud. Ootasin põnevusega, et kuidas ta räägib pärast teadet, et loobub tagasi kandideerimast kristlike demokraatide juhiks. Kuid ta näitas end tugeva esinejana, tugevamana kui kunagi varem siin Strasbourg'is.

Kõne oli väga pühendunud Euroopa Liidu tulevikule, keskendudes Euroopa Liidu ühisele armeele, toomaks kokku 27 liikmesriigi armeede vahel pihustunud raha. Ta oli väga pühendunud rääkides digimaksust, öeldes, et küsimus pole selles, kas see maks ellu kutsuda, küsimus on vaid selles, kuidas me seda teeme. Ta rääkis kliimamuutusest, et peame olema ambitsioonikamad. Ja üldiselt on selge, et ta tuli kaasa Macroni jutuga ühtsest euroala eelarvest.

Kõik sõltub, kui kauaks ta jääb kantsleriks. Ja selles osas saame selgust, kui otsustatakse, kes saab uueks kristlike demokraatide juhiks Saksamaal, see otsus sünnib detsembri alguses. Selleks saab kas Annegret Kramp-Karrenbauer, keda kutsutakse Saksamaal AKK, kui tema saab uueks parteiliidriks, siis mina arvan, Merkel jääb kantsleriametisse kolmeks aastaks kuni oma ametiaja lõpuni. Kui parteiliidriks saab Friedrich Merz, siis sel puhul me ei tea, mis mõju on sellel Merkeli püsimisel kantslerina.

Ma usun, et kui ta saab kantslerina jätkata kolm aastat, siis annab ta oma parima, et veenda liikmesriikide nõukogus teisi riigijuhte minemaks tõepoolest Euroopa Liidu reformimise projektiga edasi, sest nüüd, kui britid tõenäoliselt tuleva aasta 29. märtsil lahkuvad, siis ülejäänud liit jätkab koos raskustega, mida me näeme kas või Itaalias, Ungaris, Austrias, Poolas. Kuid Merkel ise oli väga selgesõnaline, et soovib näha progressi Euroopa Liidu tuleviku osas. Ta on eurooplane, ta pole sugugi euroopavastane ning ta ütles seda välja selgemalt kui kunagi varem.

Kölmel (eks-AfD): Üks on selge, Angela Merkelist on saanud eilne suurus, kes ei suuda enam midagi olulist läbi viia. Kõigile on selge, nagu te ütlesite, ta võib ametis püsida vaid kaks kuud, maksimum kaks aastat, aga kindlasti mitte järgmiste valimisteni. Kes tahaks tegemist teha kantsleriga, kui on teada, et ta on võimul vaid veel mõned päevad või nädala. Minu meelest on kantsler Merkeli jaoks ainus mõistlik lahendust astuda tagasi niipea kui võimalik. Ma pakun, et ta ise teeb seda järgmise aasta kevadel.

Fleckenstein (SPD): euroala osas neil võib olla šanssi, vähemalt mingisuguseid nähtavaid arenguid. Kuid Euroopa armee osas arvan, et see pole lähima ühe-kahe aasta, vaid tuleviku teema. Mõlemad riigijuhid ja valitsused nende taga vähemalt püüdlevad selles suunas, seega mingi areng selles suunas algab. Aga ausalt öeldes, ma ei oota siiski proua Merkeli viimastest kuudest või aastatest eriti palju.

Hohlmeier (CSU): esiteks pean rõhutama, et Angela Merkel ütles väga selgelt, et ta lahkub vaid parteiliidri kohalt, kuid jätkab valitsusjuhina kuni järgmiste valimisteni. Ta ütles seda selgesti ja seega pole ses osas mingit küsimust.

Angela Merkel on Euroopa Liidus mõjuisik. Ta usub Prantsusmaa ja Saksamaa sõprusesse, kuid ta teab täpselt ja usub samal ajal vajadusse teiste liikmesriikide osalusse otsuste tegemisel. See on alati hea, kui Prantsusmaal ja Saksamaal on sarnased ideed, kuid Prantsusmaa ja Saksamaa ei moodusta kahekesi Euroopa Liitu. Euroopa Liit on 27 liikmesriiki ja nemad otsustavad oma ideed, otsustavad asju koos Euroopa Parlamendiga. Saksamaa ja Prantsusmaa saavad anda olulise sisendi, aga kaks liikmesriiki ei moodusta Euroopa Liitu.

Müller: kas Saksa poliitika peavoolus on toimunud üldisem nihe toetamaks konsensuslikult ideed Euroopa Liidu armee loomiseks?

Trüpel (rohelised): seni on ses küsimuses olnud vastakad vaated nii Saksa valitsuses kui ka üldisemalt. Vasakpoolsed ei soovi Euroopa armeed, sest nad peavad seda Euroopa Liidu militariseerimiseks. Mina seda vaadet ei jaga. Ma leian, et me peame koondama raha, mida me pihustame praegu 27 liikmeriigi armeedele. Ma jagan Merkeli ja Macroni vaadet, et me peame olema Euroopa Liidus senisest iseseisvamad suhetes Donald Trumpi ja USA-ga, seega peame üles ehitama oma armee, see oleks vaid kaitsevägi, mitte ründevägi, ning see näiteks Euroopa Liidu pühendumust ise otsustada, samas poleks see NATO vastane, vaid see pigem täiendaks NATO-t.

Kölmel (eks-AfD): kui me kutsuks ellu EL armee, see kõlaks väga kaasaegselt, eriti noortele inimestele, see kõlaks fantastiliselt. Aga kes oleks selle armee ülemjuhataja? Vastake sellele küsimusele! Kas Poola kodanikud aktsepteeriks seda, kui Saksa kindral käsutaks poolakatest sõdureid? See poleks neile aktsepteeritav. Mis keelt räägitaks Euroopa armees? Ma loodan, et mitte 24 keelt! Sel juhul oleks see üks väga rahumeelne armee, sest keegi ei saaks midagi aru ja see armee ei läheks kunagi rindele.

See pole hea idee, ma arvan, et palju parem idee oleks olla hästi aktiivne partner NATO-s. Hea oleks kasutada meie ideid ühishangetest, on veel palju asju, mida me saaks teha koos. Aga armee peaks jääma liikmesriigi suveräänse kontrolli alla ning koos teeksime asju NATO-s.

Hohlmeier (CSU): ma arvan, et kõik teavad, et meil on piiratud hulk raha. Pole mingit mõtet teha sama tööd, sama uurimistööd kaks või neli korda. Me peaksime haarama kinni võimalusest saavutada sünergia, töötada tihedamalt koos, et meie eri armeedel oleks samad eesmärgid, sama tehnoloogia, et astuksime ühte sammu, et organiseerida Euroopa Liidus asju paremini kaitsevaldkonnas, see on väga hea idee. Saksamaal on see üldiselt aktsepteeritud idee. Seda küll interpreteeritakse isemoodi, mis teed mööda selleni jõuda, aga lõpuks pole Saksamaa, kes otsustab, see peab olema liikmesriikide enamus, kes sooviks teha koos senisest enam.

Fleckenstein (SPD): see on kirjas isegi Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei mõne aasta eest Hamburgis kiidetud programmis, et meie tahame jõuda pikas perspektiivis Euroopa armee loomiseni. Asja sisu on, et me ei soovi seda NATO kõrvale, vaid see peaks olema NATO Euroopa osa. Asjaolu, et president Trump on selle suhtes väga kriitiline, see näitab, et ta ühelt poolt nõuab, et me teeks oma osa ära, kuid teiselt poolt meie poolt oma kodutöö ära tegemine tähendab ka vastutuse võtmist ning me peame olema selleks valmis, mitte ainult kenade sõnadega, vaid ka selgete arengutega. Seega Euroopa armee võiks ühel päeval olla Euroopa sammas NATO-s.

Müller: suurim oht Euroopale on praegu natsionalismi esilekerkimine, nõnda on viimastel päevadel hoiatanud nii president Macron kui ka kantsler Merkel. Kas te nõustute nendega?

Trüpel (rohelised)/Fleckenstein (SPD)/Hohlmeier (CSU): jah, ma nõustun täielikult.

Kölmel (eks-AfD): me kõik, ilmselt enamik meist ei taha päris natsionalismi. Aga... Väga suur aga! Aga me soovine tagada suveräänsuse, suveräänsuse kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele ja see on osa natsionalismist. Sa pead otsustama, mil moel lahendada ära liikmesriikide suveräänsuse ja Euroopa Liidu pädevuste tasakaalu. Aga selleks peab meil olema selge visioon, mille eest vastutavad liikmesriigid, mille eest vastutab Euroopa Liit. Me ei peaks rääkima vaid märksõnadega, mis polariseerivad, mistõttu me enam ei räägi päris probleemidest. Mina arvan, et natsionalismist rääkimise asemel, peaksime rääkima vastutuste jagamisest hästitoimivas Euroopa liidus.

Trüpel (rohelised): jah, ma nõustun täielikult. Suurim oht on autoritaarne natsionalism. See seisneb mõtlemises vaid identiteedi diskursuse läbi, mis keskendub egoistlikult vaid oma huvidele, natsionalistlikele huvidele, mis tõrjub pagulasi ja migrante, mis on suletud kultuurilisele mtimekesisusele. See on tõsine oht liberaalsele demokraatiale ning Euroopa Liidu tulevikule. Seega järgmised Euroopa Liidu valimised tuleva aasta mais, need on otsustavad Euroopa Liidu tuleviku strateegia osas ning määravad ära, mida me peaksime tegema.

Mina ise, rohelisena, teen ägedat kampaaniat autoritaarse natsionalismi vastu, et kaitsta liberaalset demokraatiat ning töötada solidaarsuse ja koostöö vaimus kogu Euroopa Liidus.

Müller: mis hakkab Saksamaa poliitikas toimuma lähikuudel? Kas valitsuskoalitsioon läheb lõhki, kas moodustatakse uus koalitsioon, kas toimuvad erakorralised valimised?

Trüpel (rohelised): me ei tea seda. See sõltub täielikult sellest, kellest saab Saksa kristlike demokraatide uus juht ja see selgub selle aasta detsembri alguses. Mulle näib, et valitsuses on jõudusid, kes soovivad säilitada praegust suurt koalitsiooni veel kolm aastat kuni praeguse parlamendi ametiaja lõpuni. Valitsuses on ka jõudusid, kes soovivad valitsuse lagunemist, need on vasakpoolsed, näiteks sotsiaaldemokraat Kevin Kühnert, kes soovivad liidu lõhkuda ja minna uutele valimistele. Endine kantsler Gerhard Schröder ütles, et uued siseriiklikud valimised võiks toimuda 26. mail, mil me valime Saksamaal ka Euroopa Parlamenti. Me ei tea praegu suurt midagi veel ja kõik sõltub praeguse Saksa valitsuse sisemistest võimuvõitlustest, nii kristlike demokraatide kui ka sotsiaaldemokraatide hulgas ja see sõltub enim kristlike demokraatide uuest juhist.

Kölmel (eks-AfD): see on trikiga küsimus. Pole saladus, et see nn suur koalitsioon, mis tegelikult pole suur koalitsioon, vaid on hoopis väga väike koalitsioon. See koalitsioon laguneb lähima paari kuu jooksul. Probleem on selles, et sotsiaaldemokraatide reiting on viimasel ajal olnud väga halb ja seega kardavad nad uusi valimisi. Samas nad ühel hetkel peavad langetama otsuse sellest koalitsioonist lahkumiseks, sest teistmoodi kukuksid nad lausa allapoole 10 protsendi toetuskünnise. Ma arvan, et CDU uue juhiga peab kindlasti muutuma ka kantsleri isik. Ma prognoosin, et hiljemalt järgmisel suvel näeme uusi valimisi.

Fleckenstein (SPD): ma ei tea. On teoreetiline võimalus, et rohelised, liberaalid ja konservatiivid kantsler Merzi juhtimisel võiksid hakata koos töötama. See oleks üks võimalik lahendus. Teine oleks uued valimised, kuid ma eelistaksin valitsust, mille moodustaksid kolm konservatiivsemat jõudu ja järgmised valimised näitaksid, milliseid uusi alternatiive need kaasa toovad.

Hohlmeier (CSU): minu meelest teeb Saksa valitsuskoalitsioon paremat tööd kui välja paistab. Oleme ellu viinud palju otsuseid, mis võiksid olla üldrahvalikult populaarsed, aga need hakkavad välja paistma samm-sammult. Minul on mulje, et kõik koalitsioonis teavad, et kui keegi püüaks lõhkuda selle koalitsiooni, siis sellest poleks kolmele erakonnale kasu. Mina arvan, et me peaksime praegu kontsentreeruma sisulisele tööle, mida teeme, peaksime kontsentreeruma otsustele, mida soovime langetada, peame keskenduma sisule ning näitama rahvale, et see koalitsioon on võimeline võetud kohutused täitma. Ma ei usu, et koalitsiooni lõhkumine tooks kellelegi kasu. Olen näinud paljusid parteiliidreid tulemas ja minemas, olen poliitikas juba üle 30 aasta, ma näen, et kõik parteid, kes teevad väga kiireid vahetusi juhtkonnas, need jäävad aina nõrgemaks ja nõrgemaks, ma arvan, et parteil peaks olema jõudu ja enesekindlust minna läbi keerulistest aegadest, siis taas kontsentreeruda ja astuda edasi tulevikku.

Müller: kes on järgmine Saksamaa kantsler? Annegret Kramp-Karrenbauer, Friedrich Merz, Jens Spahn?

Kölmel (eks-AfD): mul pole kristallkuuli. Aga arvan, et parimad šansid on Friedrich Merzil. Jens Spahnil pole šanssi, ta on liiga noor ja on ka teisi põhjusi, mis räägivad tema vastu. Võib-olla ka Annegret Kramp-Karrenbaueril on šanss, aga ma eeldan, et võitluse võidab Friedrich Merz. Aga eks me näe, kas Merz on võimeline muutma erakonna suunda, et viia ellu endale olulist. Hetkel olen temas veidi pettunud, sest ta räägib praegu samamoodi -oh mu jumal- ma mõtlen, nii nagu räägib Angela Merkel, ma näen väga vähe erisusi Merzi ja Merkeli vahel. See pole see, millega Saksa inimesed rahul oleks - me soovime muutust, me soovime arengut, kuid Merz on hetkel ses osas pakkunud vaid pettumust.

Müller: kes on järgmine Saksamaa kantsler? Annegret Kramp-Karrenbauer, Friedrich Merz, Jens Spahn?

Fleckenstein (SPD): kokku on neil 12 kandidaati. Aga teil on õigus, tõsiseltvõetavad ja avalikkusele tuntud on neist kolm. Ma ütleksin, et isegi kaks - Kramp-Karrenbauer ja Friedrich Merz. Sotsiaaldemokraadina ma loodan, et kantsleriks saab Merz, sest ta on konservatiivsem, kindlasti tark mees, aga väga konservatiivne mees, mis annaks tegelikult uue šansi meile mõlemale, nii konservatiividele kui sotsiaaldemokraatidele Saksamaal, et me saaksime tagasi oma näo. Ja sellega on väga kiire, sest kui sul pole tegelikku valikut vasak- ja paremtsentris, siis inimestel on tunne, et polegi mõtet valimistele minna, sest kõik on ühesugused, või siis tuleb toetada ekstremiste, et näidata oma vastuseisu. Seega aitaks, kui mõlemad suured erakonnad, kunagised suured erakonnad, konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid saaksid võimaluse selgemaks profiiliks peale kümmet aastat praeguses suures koalitsioonis.

Müller: Kas see ikka on 100% kindel, et valimiste järel selguks, et ka järgmine Saksamaa kantsler tuleb kristlike demokraatide ridadest? Vaadates trende arvamusküsitlustes, milline on tõenäosus, et järgmine kantsler tuleb hoopis Saksamaa roheliste erakonna ridadest?

Trüpel (rohelised): see on tõeliselt tore küsimus, sest esimest korda Saksa ajaloos kirjutavad lehed, et kui Friedrich Merz saab kristlike demokraatide liidriks, siis Robert Habeck, roheliste erakonna liider, saab järgmiseks Saksamaa kantsleriks, sest Merz on eelkäijast palju konservatiivsem ja paljud valijad, eriti Saksa suuremates linnades, viimaste uuringute järgi näiteks lausa 28% naistest üle Saksamaa valiksid hoopis rohelisi. Meil on toimumas täielik poliitiliste hoiakute muutus Saksamaal ja see sõltub vägagi sellest, mida teevad kristlikud demokraadid ja kas nad leiavad viisi, kuidas kõnetada rahvast veenval viisi. Kui nad teevad seda, nagu Markus Söder Baierimaal, siis nad kaotavad, sest ta on nii vanamoodne ja konservatiivne ja ei saa aru, kuidas elavad inimesed tänapäeval Saksa suurlinnades. Rohelised aga mõistavad seda, olles hästi haritud ja vastutustundlikud nii ühiskondlikes kui keskkonnaküsimustes, mõeldes ühtlasi nii lokaalselt kui globaalselt ja see kombinatsioon on atraktiivne paljudele inimestele, kellele on oluline vastutustundlikkus nii Saksamaa, Euroopa kui kogu maailma tasandil. Seega, ma arvan, et tulemus sõltub arengutest teistes erakondades. Sotsiaaldemokraadid on totaalselt nõrgad praegu. Aga meil on paremäärel AfD, kes soovib Euroopa Liitu lammutada, või siis näeb Euroopat vaid rahvusriikide Euroopana, mitte aga ühise kogukonnana. Seega europarlamendi valimised Saksamaal näitavad, kuidas suhtub enamus Euroopasse: AfD soovib Euroopat nõrgestada, meie soovime seda tugevdada.

Müller: kas see ikka on 100% kindel, et valimiste järel selguks, et ka järgmine Saksamaa kantsler tuleb kristlike demokraatide ridadest? Vaadates trende arvamusküsitlustes, milline on tõenäosus, et järgmine kantsler tuleb hoopis Saksamaa roheliste erakonna ridadest?

Kölmel (eks-AfD): jah, teil on õigus. Paar kuud tagasi oleksin öelnud, et see pole võimalik, et roheline erakond võidaks riigipäeva valimised. Aga praegu on seis selline, et kui rohelised saavad 3% toetust juurde ja CDU/CSU kaotab veel 3%, siis see tookski olulise muutuse. 3% pole üldsegi palju. Seega ma arvan, et see on võimalik. Kõik oleneb CDU esimehe valimistest, kes saab olema nende esikandidaat valitsusjuhiks. Ja kui nende esikandidaat saab olema uus Angela Merkel, aga lihtsalt temast veidi noorem, siis ma valin modernsema erakonna - rohelised. Muidugi on võimelik, et järgmine Saksamaa kantsler on roheline.

Fleckenstein (SPD): Jaa, teoreetiliselt on see täiesti võimalik. Kui vaimustus roheliste suhtes jätkab senisel viisil kasvu ja sotsiaaldemokraadid ei suuda kaotatut tagasi võtta. Kuid ma ei pea seda kõige tõenäolisemaks.

Müller: millised on Saksamaa peamised huvid Euroopa Liidus? Sõnastage need palun nii, nagu näete teie.

Fleckenstein (SPD): sellele küsimusele on raske vastata, mis on Saksa huvid, sest eri Saksa parteidel on ka eri prioriteedid. Kuid kõigi parteide ühishuviks, välja arvatud paremäärmuslased, on Euroopa klubi koos hoida. Me võime omavahel võidelda, meil võivad olla eriarvamused näiteks migratsiooniraamistiku suhtes, aga kui me suuda leida teed, kuidas hoida Euroopa klubi koos, kui me selles suhtes ei jõua ühisele seisukohale, siis oleme kõik kadunud ja Euroopa idee hävineb. See on Saksamaa prioriteet number üks.

Teiseks. Meil peab olema rohkem õiglust, rohkem õiglust kõigi maksumaksjate suhtes. Iga pagaritöökoda Tallinnas peab maksma makse, aga Google ja Facebook teavad hästi, kuidas võtta arvesse võidud ühes riigis ja kaotused teises ning kokkuvõttes nad ei maksa üldse makse. See pole õiglane, sest see on meie raha inimestele ja sotsiaalsüsteemile. Me peaksime tegema kõik, et vältida maksuparadiise. See on väga oluline eesmärk.

Kolmandaks. Me peame tegelema sellega, kuidas Euroopa Liit tulevikus toimib. Me vajame enamushääletuste süsteemi, mitte igaüks ei pea olema absoluutselt kõigega nõus.

Hohlmeier (CSU): me ei peaks ütlema, et eksisteerivad Saksamaa erilised huvid. Me peaks rääkima kõigepealt ühistest eesmärkidest. Ühine eesmärk on näiteks ühisturg, mis toob meile enam sotsiaalset heaolu, palju enam töökohti, kui olukorras, mil me tegutseksime eraldi. Koostöö kaitsevallas aitaks meil elada turvalisemalt, sest näiteks võitlus terrorismiga eeldab informatsiooni vahetamist, ülepiirilist panustamist, see teeb tugevamaks meid kõiki, kõiki liikmeriike.

On muidugi selge, et Saksamaal on ka oma teatud huvid nagu Eestil on oma teatud huvid. Me ütleme need ka välja, aga lõpuks tuleb siiski leida ühine lahendus. Kui me elaksime Euroopas, kus igaüks rõhutaks ainult oma huvisid ja ütleks, et teiste liikmesriikide huvid pole minu asi, ma panustan vaid oma riigi huvidesse, vaid Saksamaa, vaid Eesti, vaid Prantsusmaa huvidesse, siis see oleks Euroopa Liidu lõpp. Me peame leidma viisi, kuidas me saaksime aidata teineteist parimal viisil.