EL-i ministrid kiitsid heaks PESCO projekte, euroarmee mõte sai kriitikat

Foto: Kaitseministeerium

Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrid kinnitasid uued alalise kaitsekoostöö PESCO projektid, teiste hulgas Eesti plaani arendada mehitamata maismaasüsteeme. Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhtide sõnavõttudes viimastel nädalatel kõlanud Euroopa armee mõte sai aga teistelt Euroopa riikidelt kriitikat.

Mehitamata sõjamasina suunas võiks mõelda, kui kujutada ette prototüüpi, mida Eesti, Soome, Läti ja veel kümmekond riiki tahavad arendama hakata. See oleks varustatud sensoritega ja suudaks asju transportida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma usun, et see on väga perspektiivne projekt. Eesti poolt veavad seda Milremi firma esindajad, kes on sellise tehnoloogiaga kaua aega tegelenud, aga nüüd siis loodetavasti paneb Euroopa ka oma õla alla," selgitas kaitseminister Jüri Luik.

Ministrid kiitsid heaks 17 projekti, teiste hulgas näiteks keskmaarakettide arendamise ja lahingukopteri Tiger arendamise, aga ka luurekooli rajamise. Viimast veavad küll Kreeka ja Küpros ehk ühenduse ühed Moskva-sõbralikumateks peetud liikmed.

Prantsusmaa ja Saksamaa riigijuhtide hiljutised sõnavõtud Euroopa armee teemal said ministrite kohtumisel terava kriitika osaliseks.

Tänasel kohtumisel osalenud NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini kinnitasid üle, et Euroopa Liidu tegevused jäävad NATO-t üksnes täiendama.

"Me ei raja Euroopa armeed, keegi ei tee seda siin. Me investeerime selleks, et Euroopa Liidu liikmesriigid oleksid võimelised ennast paremini kaitsma ja oleksid usaldusväärsemad ning aktiivsemad julgeolekupakkujad meie regioonis ja maailmas," sõnas Mogherini.

"See Euroopa armee mõte on läinud poliitilisel, sümboolsel kaalutlusel nüüd läinud lendama, sellest kõik räägivad, meedia, teadlased, poliitikud ja samas see toob kaasa sellise eksliku arvamuse sellest, mida Euroopa suudab teha ja mina arvan, et see on halb ja valdav osa Euroopa kaitseministreid avaldas kõhklust, kas selliseid termineid üldse on mõtet tarvitada," nentis Eesti kaitseminister Luik.

Luik kohtus pikemalt Belgia ja Taani kolleegidega

Luige sõnul on NATO-l olnud võtmeroll Euroopa julgeoleku tagamisel juba viimased 70 aastat ning transatlantiline side jääb ka tulevikus Euroopa turvalisuse nurgakiviks. "Me peame olema väga täpsed, kui me kasutame mõisteid nagu Euroopa armee, sest sellised mitmeti mõistetavad terminid võivad kahjustada transatlantilist sidet," ütles Luik ka kaitseministeeriumi pressiteates.

NATO peasekretäri osavõtul toimunud istung keskendus viimaste arengute valguses suuresti transatlantilisele koostööle. Nii Mogherini kui NATO peasekretär Stoltenberg tõdesid, et Euroopa Liidu erinevad kaitsealased algatused peavad transatlantilist sidet tugevdama.

Kaitseminister Luik kohtus teisipäeval ka Belgia uue kaitseministri Sander Loonesega, et tänada teda eelmisel nädalal vastu võetud otsuse eest tuua järgmisel aastal Eestisse Belgia soomusmanööverüksus.

Taani kaitseministri Claus Hjort Frederikseni kutsel arutati hübriidohtudega võitlemisega tõhustamist. Taani üksused teenivad Eestis selle aasta lõpuni, seejärel võtavad nende teenistuse Tapal üle belglased.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: