Pagulasraamistiku näol on tegemist poliitilise avaldusega, milles riigid väljendavad head soovi ja vaba tahet koos otsida lahendusi põgenikekriisidele maailmas. Nagu ka ÜRO ränderaamistik ei ole see õiguslikult siduv dokument ega too kaasa uusi kohustusi. Erinevalt ränderaamistikust on olemas pagulaste küsimusi reguleerivad rahvusvahelised reeglid, millega me oleme liitunud (1951. aasta pagulasseisundi konventsioon ning 1967. aasta protokoll) ning sellest lähtuvad ka pagulasraamistiku põhimõtted, teatas ERR-ile välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova.

"ÜRO pagulasraamistik vastab Eesti praegusele pagulaspoliitikale. Selle eesmärk on toetada ÜRO ametite ja riikide koostööd," ütles Kamilova.

"Eestile on oluline, et pagulasraamistiku põhimõtted rõhutavad abistamise vajadust eeskätt põgenikelaagrites ja kriisikolletes, mis asuvad väljaspool Euroopat. Näiteks Türgis ja Liibanonis asuvates laagrites, kus elab miljoneid Süüria sõjapõgenikke. Samuti on meile oluline tegeleda konfliktide ennetamise ja lõpetamisega ehk põhjustega, miks inimesed üldse on sunnitud ellujäämiseks oma kodusid hülgama," selgitas Kamilova.

Kamilova rääkis, et riikide panused pagulasraamistiku tegevustesse on vabatahtlikud. Riigid saavad panustada näiteks humanitaarabi ja arengukoostöö raames, milles Eesti juba aastaid osaleb. "Näiteks oleme eraldanud vahendeid Süüria pagulaste olukorra leevendamiseks Jordaanias, Liibanonis ja Türgis ja panustades rahvusvahelistesse fondidesse (Süüria pagulasfond Madad, EL-Türgi pagulasrahastu, ELi Aafrika usaldusrahastu)."

Kamilova kinnitas, et dokument ei riiva Eesti kindlat põhimõtet, et me ise otsustame, kui palju sisserändajaid ja keda me riiki lubame, samuti seda, kuidas oma piire kaitseme.

"Euroopa Liidu kõik riigid on pagulasraamistiku teemal ühiselt toetaval seisukohal. Raamistik on kavas heaks kiita ÜRO peaassambleel New Yorkis, mitte Marrakechis, nagu ekslikult on väidetud," selgitas Kamilova.

Taust

Pagulasraamistiku välja töötamine algas New Yorki deklaratsiooni ühehäälse vastu võtmisega kõikide ÜRO riikide poolt 2016 septembris.

Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad globaalse pagulasraamistiku kohta 22. märtsil 2018.

Välisminister tutvustas seisukohti riigikogu väliskomisjonile 13. märtsil 2018.
Samuti saadeti positsioonid arvamuse avaldamiseks siseministeeriumi pagulaspoliitika koordinatsioonikogu liikmetele (haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium, sotsiaalministeerium jt ministeeriumid ning ametid ning sotsiaalsed partnerid nagu Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni keskus, Eesti Kirikute nõukogu, Eesti linnade- ja valdade liit, Eesti Inimõiguste Keskus, Mondo jne) ning rahvusvahelise kaitse valdkonna sotsiaalpartneritele.

ERR avaldab 22. märtsil vastu võetud valitsuse otsuse.

Eesti seisukohad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni globaalse pagulasraamistiku kohta

2.1. Toetame globaalse pagulasraamistiku üldeesmärki, milleks on rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ja seda täiendavale 1967. aasta New Yorgi protokollile, tugineva pagulaste vastuvõturaamistiku ja praktilise tegevuskava loomine.

2.2. Rõhutame, et globaalne pagulasraamistik on õiguslikult mittesiduv dokument, mis ei too riikidele automaatselt kaasa lisakohustusi, kuid aitab riikidel leida lahendusi globaalsetele pagulasküsimustele. Samuti ei muuda see kehtivat rahvusvahelist tavaõigust.

2.3. Peame oluliseks tagada globaalse pagulasraamistiku seosed kestliku arengu, humanitaarabi, konfliktiennetuse ja rahutagamise eesmärkidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevuskava aastani 2030 kohaselt.

2.4. Toetame rahvusvahelise koostöö tugevdamist järgmiste globaalse pagulasraamistiku alaeesmärkide saavutamise nimel: 1) pagulasi vastuvõtvatele riikidele osaks saava surve leevendamine; 2) pagulaste iseseisva toimetulekuvõime parandamine; 3) kolmandates riikides toimivate lahenduste rakendamine pagulaste vastuvõtmiseks; 4) pagulaste päritoluriikides tingimuste parandamine, et võimaldada turvaline ja väärikas tagasipöördumine.

2.5. Rõhutame, et globaalne pagulasraamistik peab vastama rahvusvahelistele inimõiguste standarditele. Eriti oluliseks peame kõige haavatavamate isikute ja gruppide, sealhulgas naiste ja laste kaitset.

2.6. Rõhutame avaliku diplomaatia ja poliitilise dialoogi vajalikkust, et ennetada konfliktide teket või lahendada pikaajalisi ja külmutatud konflikte, mis on sunnitud ümberasumise üheks algpõhjuseks.

2.7. Peame oluliseks pagulasi ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid puudutava andmehalduse kvaliteedi parandamist, et luua parimad lahendused globaalse pagulasraamistiku eesmärkide saavutamiseks. Rõhutame, et andmete kogumisel ja analüüsimisel tuleb lähtuda madala halduskoormuse põhimõttest ja maksimaalselt kasutada olemasolevaid andmeid ja statistikat nii riiklikul, regionaalsel kui ka globaalsel tasandil.

2.8. Toetame globaalse pagulasraamistiku kujundamisel ning selle elluviimise toetamisel ja seiramisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti juhtrolli. Samas peame oluliseks, et riikidele jääb suveräänne otsustusõigus, kuidas panustada globaalse pagulasraamistiku rakendamisse.

2.9. Peame oluliseks, et globaalne pagulasraamistik ja globaalne ränderaamistik ei dubleeriks teineteist, kuid et need oleksid omavahel kooskõlas.

2.10. Peame oluliseks, et globaalse pagulasraamistiku eesmärke saaks ellu viia kehtiva õiguse raames.