Seeder ei löö praegusele valitsusele veel hingekella ({{commentsTotal}})

Helir-Valdor Seeder.
Helir-Valdor Seeder. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

ÜRO ränderaamistiku toetamine või sellest eemale jäämine on maailmavaateline küsimus, ütles ERR-ile Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kelle sõnul ei ole valitsuskriis veel möödas.

Isamaa esimeest usutles ajakirjanik Toomas Sildam.

Kuidas teile tundub sotside esimehe Jevgeni Ossinovski ettepanek küsida ÜRO ränderaamistikule toetust riigikogu suurest saalist?

Minu arvates on see skisofreeniline. Eelkõige pean silmas sotsiaaldemokraate, kes viimastel päevadel on üldse käitunud väga närviliselt.

Kui esialgu püüti mööda minna parlamendi [väliskomisjoni] arutelust, millest tõusis suur probleem väliskomisjonis ja mitmete saadikute poolt, siis nüüd püütakse mööda minna valitsuse arutelust ja seal seisukoha kujundamisest ning on jõutud ringiga parlamenti tagasi. Kusjuures peamine põhjus on selles, et valitsuses ei suudetud – tänu Isamaa vastuseisule – kujundada [15. novembril] otsust, et ühineda [ÜRO] rändepaktiga.

Tuletan ka meelde, et see oli 9. novembril, vähemalt ERR-i uudise põhjal, kui välisminister [Sven Mikser] teatas, et selle pakti aruteluga parlamenti minna oleks äraspidine ja tema seda mingil juhul ei toeta. Nädal on möödas ja Jevgeni Ossinovski tuleb välja ettepanekuga minna parlamenti. Minu arvates on tegemist täiesti skisofreenilise olukorraga, ja mul on ääretult kahju, et Eesti poliitilises kultuuris toimub praegu manipuleerimine erinevate institutsioonide vahel, et kus saavutada oma eesmärki, kas valitsuses või parlamendis.

Kas riigikogus on võimalik saada toetushääled ÜRO ränderaamistikule?

Mulle tundub esialgu, kahetsusväärselt, et tõenäoliselt on parlamendis võimalik toetushääled saada kergemini kui valitsuses, kus konsensuse põhimõttest lähtuvalt on Isamaal võimalik seda otsust blokeerida. Mida me ka oleme teinud ja selle juurde me ka jääme.

Võib eeldada, et sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja ka Reformierakonna enamus toetavad rändepaktiga ühinemist, mis teeb väga tõenäoliseks, et parlament teeb seda toetava otsuse. Isamaa fraktsioon teeb kõik selleks, et me rändepaktiga ei ühineks.

Mida Isamaa teeb, kui koalitsioon läheb riigikogus ränderaamistiku asjus lõhki?

Koalitsioon läheb kindlasti lõhki, see on juba ette teada. Meie paktiga ühinemist ei toeta, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond toetavad. Meie keskendume selle ärahoidmisele, eks siis vaatame edasi, mis saab.

Kuidas käitub Isamaa valitsusse jäämise või sealt lahkumise suhtes pärast seda, kui riigikogu enamus on ÜRO ränderaamistikku toetanud?

Neid küsimusi me kindlasti arutame. Ka seda, mis edasi saab. Aga lähipäevadel keskendume sellele, et teha maksimaalselt keeruliseks paktiga ühinemine ja kui võimalik, siis vältida seda. See on meie lähipäevade agenda.

On sotside esimees Jevgeni Ossinovski leidnud nüüd tagaukse ränderaamistiku asjus valitsuse arutelust erineva tulemuse saamiseks?
 
Pigem paraadukse. Kui minnakse parlamenti arutama, ei ole õige nimetada seda tagaukseks.

Aga jah, see on alternatiiv valitsusele, kus sotsiaaldemokraadid ei saanud otsust, mida nad soovisid ja nüüd leidsid lahenduse, et riigikogu liikmed algatavad avalduse eelnõu, mis püütakse kiiresti vastu võtta. See on reaktsioon sellele, et Isamaa on olnud valitsuse aruteludel rändepaktiga ühinemise vastu.

Kas valitsuskriis kestab?

Praegu võib küll nii öelda, et seoses paktiga tekkinud olukorra nimetus on valitsuskriis. Seda enam, et Ossinovski on teinud ettepaneku justiitsminister Urmas Reinsalu ametist vabastada...

Sellest ta küll nüüdseks taganes.

Jah, saan samamoodi aru. Ka meie [pühapäevasel] kohtumisel sotsiaaldemokraadid seda enam ei nõudnud. See on päevakorrast maas ja selle on sotsiaaldemokraadid tagasi võtnud. Aga põhimõtteline vastasseis väga olulises küsimuses – rändepaktis – on jätkuvalt üleval.

Kuidas praegu tundub, kas riigikogu valimistele läheb praegune valitsus või on see teistsugune valitsus?
 
Sellele küsimusele on täna raske vastata. Eks järgnevate päevade arengud peavad näitama ja mulle tundub, et eelkõige sotsiaaldemokraatide ootamatu käitumine on löönud paljud protsessid segi. Praegune valitsus... On veel mitu suurt väljakutset. Üks on rändepakt, teine järgmise aasta riigieelarve menetlus [riigikogus]. See ju praeguses koalitsioonis ette valmistatud üheskoos, läbi suurte vaidluste leitud kompromisslahendus. Eesti riik eelarvet muidugi vajab. Mis saab pärast eelarve teist lugemist parlamendis [kolmapäeval], eks siis näeme, ja see sõltub ka rändepakti menetlemisest riigikogus.

Kui suur motivaator valitsuse püsimisel on järgmise aasta eelarve, mille kulud on tänavusest 735 miljonit eurod suuremad ja millest sõltub näiteks õpetajate, politseinike-päästjate, kultuuritöötajate, kaitseväelaste palgatõus?

Loomulikult, Eesti riigi stabiilse toimimise seisukohalt on oluline, et riigieelarve võetakse õigeaegselt vastu, muidu käivitub põhimõte, et igakuiselt võib teha 1/12 eelmise aasta kulutustest. Aga ega palgatõusud jää ka siis ära, kui eelarve võetakse vastu veebruaris või märtsis, neid on võimalik teha ka tagasiulatuvalt. Muidugi looks see ebanormaalse ja ebastabiilse olukorra, mis pole kellegi eesmärk. Arvan, et küllap võetakse riigieelarve selle aasta jooksul vastu.
 
Millise valitsuse poolt?

Kas praegune valitsus, vähemusvalitsus või mis iganes, arvan, et eelarve võetakse kindlasti vastu. Juhul, kui spekuleerime, et valitsuskoalitsioon peaks muutuma, siis küllap need hääled parlamendis leitakse. Suurt kriisi ja ebastabiilsust, ma arvan, ei tule ja inimesed võivad olla rahulikumad. Praegu keskendub kogu vastasseis rändeleppele, kus on põhimõtteline ja maailmavaateline, mitte juriidilistest nüanssidest tulenev erimeelsus, teised eluvaldkonnad seetõttu küll kannatama ei pea.

Milline on teie enda sisetunne – pärast seda, kui parlament annab heakskiidu sotside esitatud ja Keskerakonna toetatud avaldusele anda heakskiit ÜRO ränderaamistikule, teie valitsuspartnerid on opositsioonist hääli juurde saadud, siis kas teie Isamaa esimehena suudate sellesse valitsusse jääda?
 
Meil on praeguses koalitsioonis mitmeid põhimõttelisi erimeelsusi ja vastasseise, mida oleme kalevi alla jätnud. Esimene, mis meelde tuleb, on kooseluseadus ja selle rakendamise seadus, mida pole vastu võetud.

Jah, need on kalevi all ja neid pole tõstetud lauale, kuhu tõsteti ÜRO ränderaamistik.

Kahjuks ei ole ka neid eelmisi asju päris kalevi alla jäetud – kooseluseaduse rakendamise seadus ei ole vastu võetud, kuid reaalses elus on kooseluseadust hakatud üksikute pretsedentide kaudu rakendama...
 
Aga ega ma näe praeguses parlamendi koosseisus võimalust luua uut enamust või alternatiivset koalitsiooni, kes rändepakti ei toetaks. Ka Reformierakond on oma esimehe [Kaja Kallase] suu läbi teatanud, et toetab rändepaktiga ühinemist.
 
Minu arvates on väga hea, et see tuli päevakorda vahetult enne valimisi. Valijatel, kui nad peavad seda Eesti riigile oluliseks küsimuseks, on nüüd võimalik teha selge järeldus, kuidas ühe või teise erakonna parlamendisaadikud hääletavad. Hea ja värske sisend eelseisvateks valimisteks, kus kohtumõistja saab olla valija, kes mõne kuu pärast läheb hääletama.

Loodate osa EKRE valijaid sellega endale tõmmata?

Ei, meie eesmärk ei ole tõmmata ära EKRE valijaid. Pigem loodan, et osa valijaid, kes on rändepakti toetavate erakondade taga, on neis pettunud ja tulevad meie taha. Need, kes varem on toetanud näiteks Reformierakonda või mõnda teist erakonda, kes läheb pakti toetama...
 
Te ei taha Keskerakonda nimetada?
 
... on kindlasti teretulnud. Ka Keskerakonna valijad, kuigi Isamaa potentsiaalseid toetajaid on nende seas vähem. Kuna aga Reformierakond on viimasel ajal teinud katseid muutuda rahvaerakonnaks, rääkinud konservatiivsetest väärtustest ja rahvuslikust julgeolekust, siis üks osa nende valijaid selle [ränderaamistikku toetava] otsusega kindlasti rahul ei ole.
 
Küll tahan ma ära õiendada väite nagu oleks Isamaa rändepakti vastu, sest kardame oma madalat reitingut ja seda, et meie valijad lähevad EKRE taha. No kuulge, mina olen olnud Eesti poliitikas aastakümneid ja olen kogu aeg nendel seisukohtadel olnud. Tooge mulle üks näide, mis annaks alust arvata, et oleksin võinud rändepakti puhul käituda kuidagi teisiti, et olen olnud Eesti migratsioonipoliitika kujundamisel kõhklevatel seisukohtadel.
 
Härra Seeder, mitte keegi ei kahtle teie põhimõttekindluses. Absoluutselt mitte. Kuid 22. märtsil toetas valitsus üksmeelselt – justiitsminister Reinsalu teiste seas – neid põhimõtteid, millega valitsus andis oma toetuse ÜRO ränderaamistikule.
 
Justiitsminister Reinsalu ettepanekul lisati valitsuse otsusesse mitu punkti, kus rõhutatakse, et sellega ei tohi võtta meile siduvad kohustusi, ei tohi tekitada olukorda, kus peame hakkama muutma siseriiklikke otsuseid, ei tohi meid õiguslikult siduda.
 
Teiseks, sellega ei kiidetud neid [ränderaamistiku] seisukohti lõplikult heaks, vaid anti mandaat läbirääkimisteks.
 
Ja kolmandaks, sama tõlgendust võib kasutada ka parlamendi komisjoni kohta, kus EKRE inimesed hääletasid poolt. Kas võiksime teha järelduse, justkui ka EKRE toetaks seda pakti?
 
Ei, see on demagoogia. See ei ole korrektne ja aus tõlgendus märtsis toimunud [valitsuse] aruteludest, otsekui oleks siis otsustatud, et rohkem ei pea valitsusse ja parlamendi väliskomisjoni [ränderaamistiku teemaga] tulema.
 
Üks väide veel, mille suhtes ma olen äärmiselt kriitiline ja mille suhtes ma ei ole absoluutselt nõus – et nüüd on keeratud selg Eesti järjepidevale välispoliitikale.
 
Vabandust, seda ütles Vabariigi President ise.
 
Just. Ja mina tahan öelda: mis ajast on kuulutatud Eesti migratsioonipoliitika välispoliitika monopoliks? See on kogu aeg sisepoliitika. On uskumatult ebamõistlik ja ebaõige kuulutada see välispoliitika monopoliks, mis ei kuulu sisepoliitiliste arutelude hulka ja millega võivad tegeleda ainult eksperdid ja diplomaadid, mitte Eesti poliitikud. Migratsioonipoliitika on suur osa Eesti sisepoliitikast, välismaalaste seadusest, tõõjõuturu kujundamisest, kvoodipoliitikast... Kuulutada migratsiooniteema ainult välispoliitiliseks teemaks ei ole kindlasti õige.
 
Kas ÜRO ränderaamistik on Eesti migratsiooni või globaalse rände teema?
 
Vaieldamatult mõlemat. Seda ei saa kuulutada ainult ülemaailmse rände teemaks ja mitte näha seda Eesti poliitika osana.
 
Kas teie kujutate ette, et miljonid rändajad saabuvad pärast ÜRO ränderaamistiku heaks kiitmist Eesti piiridele?
 
Ma loodan, et seda ei juhtu. Aga ma ei arva ka, et Eesti peaks delegeerima oma otsustusõiguse ebamääraselt kuhugi rahvusvahelisele organisatsioonile ja ma ei arva, et Eesti peaks ära andma oma suveräänsuse otsustada ise oma migratsioonipoliitika üle.
 
Õiguskantsler ütleb, et ränderaamistik ei pane Eestile kohustust muuta siseriiklikku seadusandlust, ei võta Eestilt ära kübetki suveräänsust.
 
Vaadake, olete ka ise lugenud erinevate juristide ja ekspertide arvamusi, mis on täiesti erinevad.
 
Õiguskantsler on Eesti Vabariigi põhiseaduslik institutsioon. Mina usaldan õiguskantslerit.
 
Soovitan teil mitte ühtegi institutsiooni pimesi usaldada, vaid vaadata ka teisi arvamusi laua peal ja lõpuks mõelda oma peaga. Endine õiguskantsler Allar Jõks on arvanud teistmoodi ja minul ei ole põhjust arvata, et tema oleks vähem pädevam tänasest õiguskantslerist, kes valitsuskabineti arutelul ei väljendunud sugugi nii reljeefselt ja üheselt kui hiljem kirjalikult.
 
Nii et arvamusi on olnud erinevaid ja isegi õiguskantsleri arvamuse kontekstis ei pea me oma otsustusõigust ära delegeerima.
 
Millise otsustusõiguse Eesti ära delegeerib?
 
Nagu ekspertarvamused ütlevad – selle pakti rakendamisega võib kujundada rahvusvahelist tavaõigust, mis hiljem rakendub kõikidele riikidele, kes selle pakti on heaks kiitnud. Ja seda me kindlasti ei soovi.
 
Siin on ka sügav ideoloogiline sisu. Kui deklaratsioonis on kirjas, et rännet tuleb soodustada ja selles tuleb näha rahvusvahelise tööjõuturu probleemide lahendust, siis on see ka tõsine maailmavaateline küsimus.  Millisest rändest ja tööjõuprobleemi lahendamisest me räägime olukorras, kus Hiina, Jaapan, Austraalia, Ameerika Ühendriigid selle rändepaktiga ei ühine? Kui nemad ei osale, taandub kõik valdavalt Euroopale ja Aafrikale. Aga me ju teame, milline on sellise globaalse rände lähiminevik olnud.
 
Kas enamus Euroopa Liidu riike hakkab ÜRO ränderaamistikku toetama?
 
Me teame neid, kes on vastu, teame neid, kes veel arutavad ja on viinud selle küsimuse parlamenti, mitmed riigid soovivad teha sinna [ränderaamistikku] muudatusi. Kuidas lõpeb, ei tea. Euroopa Liit siin ühtne ei ole.
 
Mina olen mures Euroopa ühtsuse pärast. Kui vaatame viimaseid aastaid, siis üheks suuremaks ühtsuse lõhkujaks, vastuolude tekitajaks Euroopa Liidus on olnud justnimelt migratsioonipoliitika, kus liikmesriigid on olnud eri meelt, on vahetatud ultimaatumeid, mindud väga teravaks. See on olnud Euroopat lõhkuv teema, eriti pärast seda, kui lahendust on püütud leida ühiselt, Brüsseli-keskse initsiatiiviga. Vaadake, milline reaktsioon oli sundkvootidele! Poliitikud on seda alahinnanud, nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides.
 
Kas Eesti teeb õigesti, kui pürgib ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks?
 
Eesti on selle nimel teinud kümmekond aastat tööd. Kusjuures üksmeelt ei ole riigi sees olnud, näiteks eelmine president Toomas Hendrik Ilves oli ju skeptiline.
 
ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks saamine ei tohi tähendada oma riiklike ja rahvuslike huvide ohvriks toomist. See kindlasti ei ole õige ja mulle tundub, et rändepaktiga ühinemine on üks konkreetne näide, kus me ohverdame rahvuslikud huvid. Otsime [Eesti kandidatuurile] ju võimalikult laia toetust maailmas ja võib-olla oleme selle nimel tegemas järeleandmisi, mida tegema ei peaks.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: