Reinsalu rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis, et vastasseis valitsuses on põhimõttelises küsimuses, mis puudutab rändelepet ja sellele pole valitsuskoalitsioon suutnud saavutada üksmeelt.

"Kui valitsuses ei ole võimalik otsust langetada, siis sooviti kasutada sellist tiibmanöövrit. Kui kevadel oli õigupoolest kriitika, et liiga vähe kaasati riigikogu, siis nüüd on otsekui olukord, kus minnakse valitsusest mööda, et see otsustus langetada," märkis ta.

Reinsalu sõnul on avalduse eelnõus väga palju rõhutatud, et Eesti end selle dokumendiga ei seo või ei võta endale kohustusi või see dokument ei ole Eestile siduv. Samas tekitab tema hinnangul selle tugev rõhutamine paratamatult küsimuse, miks see siis vajalik on, kui Eesti kohustusi ei võta.

"Üks asi on õiguslikud kohustused ja ka õiguskantsler Ülle Madise on nimetanud võimalikke poliitilisi kohustusi, aga välisministeeriumi esindajad on öelnud, et loomulikult on see poliitiliselt kohustav. Kõneletud on tegelikult võimalikust rahvusvahelisest tavaõigusest, mis võib muutuda liikmesriikidele kohustuslikuks," märkis ta.

"Õiguskantsleri ekspertiis jõudis valitsuse laudadele alles pärast valitsuse otsustuse langetamist. Aga ma võin kinnitada, et nendele segastele ja võimalikku poliitilist kohustust tekitavatele mitmetele asjaoludele juhtis õiguskantsler tõsiselt ja hoiatavalt tähelepanu ka valitsuskabineti istungil," märkis ta.

Reinsalu sõnul on riigikogu avaldusel või seisukohal deklaratiivne tähendus - rahvaesindus on öelnud üht või teistpidi mingis küsimuses.

"Ma loodan, et riigikogu saalis see initsiatiiv toetust ei leia. Siin on kõlanud ka väited selle kohta, et Eesti riigi kõrvale jäämine sellest initsiatiivist tähendab kõrvalekaldumist meie välispoliitilisest kursist. Ma võin kõigile kinnitada, et enesest mõistetavalt see pole nii. Niisuguseid argumente tuuakse ikka aegajalt kuuldavale mingite ametnike poolt, kui Eesti julgeb midagi oma peaga mõelda. Nii oli see Nordstreami uuringutele ei ütlemisel, piirilepingu preambula puhul, EL-i pagulaskvootide puhul. Neid juhtumeid ma olen näinud aastate jooksul ja võtan neid täiesti külma närviga," selgitas ta.

"Kui me ise hakkame maailmale rääkima, et Eesti välispoliitilist kurssi muudetakse, siis see on oht ja kõik isikud, kes seda räägivad võiksid mõelda ja kasutada neid sõnu ettevaatusega," ütles Reinsalu.

Reinsalu märkis, et ta ei nõustu president Kersti Kaljulaidi mõttekäiguga, et ränderaamistik võrdub Eesti välispoliitika selgroog.

"Kui me vaatame meie riigi alusväärtusi, siis kahtlemata rahvusriigi säilimine on kõige kesksem ja täpselt samamoodi nagu me räägime mingite poliitikate olulisusest, on meil olnud ka Eesti konservatiivne migratsioonipoliitika viimased 20 aastat üsna konsensuslik. Ja enesest mõistetavalt see lepe neid alusväärtuste muutmist endas kätkeb. Väga tõsistes asjades me peame kindlasti üheksa korda mõõtma enne kui me lõikama asume," märkis ta.