Juhendi koostasid Tallinna Perearstide Seltsi ja Eesti Perearstide Seltsi juhatus.

Linnamõisa perearstikeskuse perearst Reet Laidoja sõnul on raske tõmmata piiri, millal laps on nakkusohtlik ja millal enam mitte ning valmis lasteaeda minema. "Üks konkreetne kriteerium, mida jälgida, on palavik. Selge on ka piir, et vähemalt ühe ööpäeva võiks laps kodus palavikuvaba olla," ütles Laidoja.

Palaviku taandudes jäävad aga sageli veel mõneks ajaks nohu ja köha ning lapsevanemad uurivad arstidelt, kaua peaks laps nendega kodus püsima. Laidoja sõnul tullakse mõnikord perearstilt ka tõendit küsima, et laps võib juba lasteaeda minna.

"Nohu ja köhaga kulgevate viirusnakkuste levikut ei aita tõrjuda haigete laste eraldamine lasteaiast. Enamasti on rühmas samaaegselt nii nakkuskandjad (kes ehk ei haigestugi) kui ka juba haigestunud, samuti haigusest toibuvad lapsed, ja neid ei ole võimalik ühegi sümptomi, analüüsi ega uuringu alusel eristada," selgitab Laidoja.

Perearst rõhutas, et kui laps on haige, on oluline, et ta saaks põdeda ja haigusest toibuda kodus. Lasteaeda naasta võib ta juhul, kui on võimeline aktiivselt osalema lasteaia päevarutiinis. Haigusest toibumine on individuaalne ning siin ei saa anda üldisi soovitusi. "Kui laps vajab haiguse tõttu ravimeid, siis tuleb neid anda kodus, mitte lasteaias," toonitas arst.

Kindlat vastust küsimusele, millal laps lasteaeda viia, perearstid anda ei saa. "Väga oluline on lapse üldseisund – kas ta on rõõmus ja tegutsemishimuline või väsinud, loid ja pahur. Kui lapsel on ainult nohu või köha – kui palju see häirib tema igapäevast tegevust ja und? Kõige enam märkab seda ikka lapsevanem ise. Nohu ja köha võivad ägedas staadiumis olla üsna kurnavad ka ilma palavikuta – siis oleks tark laps koju jätta ka siis, kui tal palavikku pole," rääkis perearst.