Et koalitsioon pole paigas, võib mõneti ka kasuks tulla. Läti seimis on üle hulga aja juhtunud nii, et parlamendi komisjonidesse pääsesid otsuseid langetama kõigi parlamenti valitud poliitiliste jõudude esindajad. Varem on otsustusõigus olnud peamiselt valitsusliidu käes, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Algul komisjonide liikmete nimetamine venis, sest oodati selgust valitsuse suhtes. Et selles võib üksmeele leidmine võtta kauem aega, tuli seimi liikmeil vähemalt parlamendi tasemel midagi ära otsustada, sest muidu polnuks ka seimis töö võimalik.

Ka komisjonide juhid said valitud. Oodatult oli Uus Konservatiivne Partei vastu, et kaitsekomitee juhiks saab Roheliste ja Talurahva Liidu esindajana senine peaminister Māris Kučinskis, kuid lõpuks ta siiski selle koha sai.

Teise peaministrikandidaadi nimetamisel aga võttis president taas aja maha, sest nii kahe võimaliku kandidaadi kui ka parteide esindajatega kohtumine ei andnud selgust, keda toetatakse.

"Uutel parteidel pole nii suuri poliitilisi kogemusi, et koalitsiooniläbirääkimistel tulemust saavutada. Teine probleem on minu arvates see, et poliitikutel on liiga suured isiklikud ambitsioonid. Igaüks tahab olla kõigis valdkondades kõige tähtsam," kommenteeris president Raimonds Vējonis.

Arengule/Poolt! kandidaat Artis Pabriks võiks riigisaladuse loa saada, kuid kaks võimaliku koalitsiooni osapoolt - konservatiivid ja Kellele Kuulub Riik - on teatanud, et nemad Pabriksi juhitavasse valitsusse ei lähe.

"Sellist valitsust nagu mina püüdsin moodustada, pole praegu võimalik kokku panna," tõdes Uue Konservatiivse Partei esimees Jānis Bordāns.

"Loodan, et läbirääkimised viivad valitsuse moodustamiseni," ütles Kellele Kuulub Riik peaministrikandidaat Aldis Gobzems.

Läti seisukoht Eestis valitsuskriisi põhjustanud ränderaamistiku kohta pole teada, sest lahkuv valitsus pole teemat arutanud. Avalikult on teada vaid ühe senise ja tõenäoliselt ka uue koalitsiooni osapoole - Rahvuslaste Liidu - seisukoht, kes on, nagu ka Isamaa Eestis, ränderaamistiku vastu.