Uuring: ÜRO rändelepingut pooldab 26 protsenti, vastu on 56 protsenti ({{commentsTotal}})

Riigikogu istung 19. november, ränderaamistiku avaldus
Riigikogu istung 19. november, ränderaamistiku avaldus Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel tehtud küsitlusest selgub, et 18-aastastest ja vanematest kodanikest pooldab 26 protsenti Eesti ühinemist ÜRO globaalse ränderaamistikuga ning vastu on 56 protsenti.

15. novembril ei jõudnud valitsus konsensusele Eesti liitumise osas ÜRO globaalse ränderaamistikuga, kuna sellele oli vastu erakond Isamaa.

Kuna esmaspäeval hääletab ränderaamistikuga liitumise üle riigikogu, otsustas Ühiskonnauuringute Instituut enne seda uurida antud küsimuses avalikku arvamust.

Inimestele esitati nelja-palli skaalal küsimus: "Kas Eesti peaks Teie arvates ühinema ÜRO globaalse ränderaamistikuga?".

26 protsenti vastanutest ütles "Jah" või "Pigem jah", 56 protsenti ütles "Pigem ei" või "Ei" ning 18 protsenti "Ei oska öelda".

Erakondliku eelistuse järgi on selgelt leppe poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajad, kellest 58 protsendi arvates võiks Eesti ränderaamistikuga ühineda. Reformierakonna toetajatest pooldab lepet 42 protsenti ning vastu on 41 protsenti ehk tegelikult jagunevad suurima opositsioonierakonna toetajad antud küsimuses pooleks.

Teiste valimiskünnist ületavate erakondade puhul on liitumise vastased ülekaalus. Keskerakonna toetajatest pooldab liitumist 27 protsenti ning vastu on 56 protsenti. EKRE toetajatest pooldab liitumist viis protsenti ning vastu on 89 protsenti. Isamaa toetajatest pooldab liitumist 25 protsenti ning vastu on 62 protsenti. Eesti 200 toetajatest on liitumise poolt 37 protsenti ning vastu 40 protsenti.

"Antud küsitlusest selgub, et poliitikute seisukohad ränderaamistiku debatis on tegelikult üsna nende erakondade valijate nägu," ütles Ühiskonna Instituudi analüütik Peeter Espak.

"Leppega ühinemise nimel pingutab enim SDE ning nende valijate seas on ka rändeleppega ühinemise pooldajaid kõige rohkem. Reformierakonnast on tulnud seisukohti nii leppe poolt kui ka vastu ning erakond tervikuna püüab seiskoha võtmisest üldse hoiduda. Samal ajal on selles küsimuses pooleks ka Reformierakonna valijad. Selgelt leppega ühinemise vastu on Isamaa ja EKRE, nagu nende toetajadki. Oma valijate seisukohaga vastuolus on aga Keskerakonna rändeleppega ühinemist pooldav positsioon ning selle taga võib näha soovi hoida valitsust koos," ütles Espak.

Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS 20.-25. novembrini, mille raames küsitleti veebikeskkonnas 1000 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: