Indrek Tarand tegi piketil toimunud rünnaku kohta politseile avalduse
Euroopa parlamendi saadik, sotsiaaldemokraatlikus erakonnas (SDE) kevadel riigikokku kandideeriv Indrek Tarand tegi politseile avalduse tema ründamise kohta esmaspäeval Toompeal toimunud EKRE meeleavaldusel.
"Ma olin füüsilise vägivalla ohver ning seaduskuuleka kodanikuna tegin toimunu järel politseile avalduse, et ründajad välja selgitataks. Sellist avalikku rünnakut ei saa kopika eestki lubada," ütles Tarand ERR-ile.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) korraldatud ÜRO ränderaamistiku vastasel piketil haaras Tarand mikrofoni enda kätte ja püüdis sõna võtta.
Tarand ütles: "Kui te ei taha, et siia tulevad sajad tuhanded pagulased, siis hääletage sotside poolt."
Tarand lükati kõnepoodiumilt alla, tõugati pikali ning mõned meeleavaldajad lõid teda jalaga. Seejärel toimetas K Security turvamees Europarlamendi saadiku piketikohast eemale, kus seisis politseinik.
Tarand ütles, et toimunud rüseluses ta viga ei saanud. "Ei, ei. Ma olen väga osav selles küsimuses."
Politsei Tarandil joovet ei tuvastanud
EKRE esindajad väitsid nii meeleavalduse ajal kui ka pärast riigikogu saalis, et Tarand oli purjus. "Loomulikult ei olnud," ütles Tarand ERR-ile.
Põhja prefektuur ütles ERR-i päringule vastates, et aset leidnud vahejuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks alustati koos prokuratuuriga kriminaalmenetlust karistusseadustiku avaliku korra rasket rikkumist käsitleva paragrahvi alusel.
"Riigikogu ees toimunud meeleavaldusel tekkis füüsiline konflikt ning politseinikud kuulasid kannatanuna üle Indrek Tarandi. Sündmuskohal väideti, et ta võib olla alkoholijoobes. Korrakaitsjad kontrollisid tema joovet ning mees oli kaine. Edasise uurimise eesmärgiks on selgitada välja kõik juhtunu täpsemad asjaolud," ütles Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit.
EKRE palub omakorda politseil uurida Tarandi tegevust
EKRE esitas omakorda politseile avalduse, et Indrek Tarand tuli Toompeal segama rahumeelset meeleavaldust.
EKRE palub alustada menetlust Tarandi suhtes karistusseadustiku 158. paragrahvi alusel, sest ta takistas seaduslikult korraldatud avalikku koosolekut ja lõhkus korraldajale kuuluva mikrofoni.
Seadus näeb avaliku koosoleku takistamise eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Martin Helme sõnul tungis väliste tunnuste järgi joobes ja agressiivne Tarand tänasel meeleavaldusel omavoliliselt poodiumile, väänas mikrofoni korraldajate käest jõudu kasutades ära, keeldus seda tagasi andmast ning hakkas kõlaritesse karjuma meeleavalduse mõttele vastupidiseid sõnumeid.
"Tarandi poolt oli tegemist täiesti teadliku provokatsiooniga, mille eesmärk oli meeleavaldajad marru ajada, lasta korraldajal end lavalt minema tassida ja pärast meedias ohvrit mängida. Mingit peksmist ei olnud, oli rüselus, mille kutsus esile Tarandi ebaseaduslik tegevus," ütles Helme.
Riigikogu juhatus mõistis hukka igasuguse vägivalla
Riigikogu juhatus tegi esmaspäeval avalduse, milles mõistis üheselt hukka Lossi platsil toimunud meeleavalduse käigus aset leidnud vägivalla juhtumi.
"Igasugune vägivald demokraatlikus õigusriigis on lubamatu," märgib juhatus avalduses. "Demokraatia tähendab sõnavabadust ja mitte mingil juhul vägivalda. Inimene, kes demokraatlikus riigis kasutab vägivalda, häbistab Eesti riiki."
Riigikogu juhatus on seisukohal, et ühiskonda kooshoidvat ühisosa on võimalik saavutada vaid vastastikku lugupidava mõttevahetuse käigus. Isegi Eesti ajaloo kriitilistel momentidel on seni suudetud vägivallast hoiduda.
Riigikogu juhatus märkis, et parlament on koht, kus esindatakse erinevaid ühiskonnas leiduvaid arusaamu ja peame olema valmis kuulama mitte ainult seda, mis kuulub meie maailmapilti, vaid ka teisi arvamusi.
Toimetaja: Indrek Kuus