Jüri Nikolajev | EKRE võimalus vene valijat püüda
Põgenikud ja viisakalt öeldes pereväärtused on teemad, millega saab Narvas hääli võita. Kuid selleks peaks Mart Helme isiklikult kohale tulema, sest rahvuskonservatiividest on tema vast ainuke, kes venelasi kõnetada oskab, märgib Jüri Nikolajev ERRi raadiouudiste kommentaaris.
Hea kolleeg ühest venekeelsest uudisteportaalist kaebas mulle kunagi, kui heitlik ja ebaõiglane on lugeja huvi. Nimelt kirjutas ta portaali kaks lugu. Põhjaliku analüüsi mingil väga olulisel ja ühiskondlikult kaalukal teemal ning loo sellest, kuidas aiapidaja naaberkrundi omanikule kõplaga üle turja virutas. Kõplalugu kogus hoogsasti klikke ja tekitas kommentaarides vihase arutelu. Ühiskondlikult tähtis ja väga oluline teema, mille kirjutamiseks kulus ajakirjanikul mitu päeva ja isegi tükike ööd, lugejale huvi ei pakkunud.
Umbes sama juhtus rändeleppega. Ajal, mil põgenikehirmust hullunud eestlased sõimlesid ja valitsust lammutasid, ei teinud eesti venelased teist nägugi.
Sama kolleeg oli sunnitud tõdema, et kui tavaliselt tunnevad venekeelsed lugejad Eesti uudiste vastu lihtsalt vähem huvi kui eestlased, siis rändelepe (või migratsioonipakt) jättis lugeja ikka päris külmaks. Ükskõik kui hoogsaid pealkirju toimetajad ka ei nuputanud.
Õnnetu migratsiooniteema päästis lõpuks boikotist Indrek Tarand, kes EKRElaste meeleavaldusele laiama läks. Nagu Narvas öeldakse: kui ikka väga-väga paluda, ega siis obadus saamata ei jää.
Samas liigitus ka Tarandi juhtum pigem kõplaga vehkimise kui ühiskondlikult oluliste ja kaalukate teemade sekka.
Miks siis rändelepe vene meediatarbijat ei erutanud, kuigi pidanuks, sest veel paar aastat tagasi olid narvakad põgenike suhtes vaat et vihasemad kui EKRE praegu?
Ega ühest vastust polegi. Esiteks on kogu see rändeleppe lugu väga segane ja kui eestikeelne meedia seda lihtsaks ja arusaadavaks kõplalooks vormida ei osanud, siis kohalik vene meedia ammugi. Sestap jäigi peamiseks meediasõnumiks, et lepe kedagi millekski ei kohusta. Milleks siis tühjast erutuda?
Peale selle ei muundunud rändelepe vene meediaruumis usuküsimuseks. See vajanuks jällegi karismaatilist usuliidrit ning selget ja mõjuvat loosungit, mis inimesed barrikaadile viinuks. Kuid mida pole, seda pole. Keskerakond tegeles valitsuse lappimisega, pisemad vene erakonnad vaevlevad sisekriisis või ei suuda vene hariduse teemast kaugemale mõelda. Yana Toom Eesti venelaste esimõjutajana võinuks veel rahvast hullutada, kuid temalgi polnud kas tahtmist või aega põgenikega jantida.
Vaat siin oleks võimalus EKREl vene valijat haarata ja see ei ole nali. Põgenikud ja viisakalt öeldes pereväärtused on teemad, millega saab Narvas hääli võita. Kuid selleks peaks Mart Helme isiklikult kohale tulema, sest rahvuskonservatiividest on tema vast ainuke, kes venelasi kõnetada oskab. Ja kas EKRE eelolevatel valimistel ka vene häältele loodab, eriti veel Ida-Virumaal? Paistab, et mitte.
Nii mõjuski rändeleppe skandaal kohalike venelase poolt vaadatuna eestlaste vahelise kemplemisena, millega vene inimesel asja pole.
Lisaks, nagu ütles mulle üks narvakas, miks peakski praegu endast märku andma? Niikaua kui eestlased üksteist tümitavad, pole neil kohalike venelastega asja. Kui aga müütiline migranditeema lõpuks lahtub, hakatakse jälle meie kallal võtma. Nii et andke aga hagu! •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli