Prantsusmaa protestid aktsiisitõusu vastu on laienenud valitsusvastaseks liikumiseks
Pariisis ja mujal vägivaldseks pöördunud meeleavaldused kütuseaktsiisi tõusu vastu on laienenud valitsusvastaseks liikumiseks, kus sihikule on võetud üldine elukallidus.
Prantsuse president Emmanuel Macron teatas vägivaldseks pööranud meeleavalduste peale, milles on saanud kannatada kümneid inimesi, et vägivald pole kunagi aktsepteeritud.
Prantsuse võimude teatel peeti ainuüksi Pariisis kinni vähemalt 287 inimest. Protestides sai kannatada 110 inimest, nende seas 17 korrakaitsjat.
Laupäeval sai politsei andmeil Pariisis vägivaldseks muutunud meeleavaldustes vigastada 133 inimest ja peeti kinni 412 korrarikkujat. Siseministeerium teatas pühapäeval, et laupäeval avaldas üle riigi meelt 136 000 inimest. Nädal tagasi oli protestijaid 106 000 ning 17. novembril 282 000.
"Ma ei aktsepteeri kunagi vägivalda," ütles Macron Buenos Aireses G20 tippkohtumise pressikonverentsil.
"Ükski põhjus ei õigusta võimude ründamist, äride rüüstamist ja seda, et möödujaid või ajakirjanikke ähvardatakse või et Triumfikaart on rüvetatud," sõnas ta.
"Need, kes on selles vägivallas süüdi, ei taha muutust, nad ei taha parendusi, nad tahavad kaost," ütles Macron. "Nad tehakse kindlaks ja tuuakse oma tegude eest kohtu ette."
Macron kohtus pühapäeva hommikul Argentinast kodumaale naastes peaministri ja siseministriga, et arutada kujunenud olukorda.
"Peame alustama dialoogi, et leida ühine tee kriisi lahendamiseks. Kuid veelgi enam tahan öelda kollastele vestidele, et ärge laske endaga manipuleerida. Kaitske ennast, kaitske Prantsuse rahvast, oma pärandit. Ärge osalege mässuliste korraldatud rünnakutes," ütles siseminister Christophe Castaner.
Ministri kinnitusel mõistab valitsus, et meeleavaldajatel on oma eesmärk ning et osa meeleavaldajaid tuleb tegelikult tänavatele vaid sooviga lõhkuda, võidelda ja kakelda korrakaitsjatega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Macron kohtus pühapäeval ka politseinike ja tuletõrjujatega, kes öösel vägivaldseks muutunud meeleavaldajatega rinda pistsid.
Pühapäev algas koristusega ning nii mõnigi leidis, et tegemist on rängima mässuga pärast tudengite rahustusi 1968. aastal.
"See kõik on väga dramaatiline, aga praegu on see kahjuks ainus viis valitsusega suhtlemiseks ning seda tuleb arvestada, kui mõelda, mis eile juhtus. Macron peab tunnistama toimunut, sest see on osaliselt temaga seotud. Ainult tema saab olukorda muuta, sest inimesed ei peatu, inimestel on piir ees," rääkis meeleavaldaja Pierrick.
"Seni, kui me ei ole saavutanud oma tahtmist, tulen välja igal laupäeval. Osalesin juba eelmisel laupäeval ja jätkan igal laupäeval tulekut, kui valitsus ei pinguta," sõnas meeleavaldaja Jordan Hamel.
Protesti tõttu sai üks autojuht surma
Prantsusmaa lõunaosas sai ööl vastu pühapäeva üks autojuht surma ummikus, mis oli tekkinud valitsusvastaste "kollaste vestide" protesti tõttu, teatas kohalik prokurör.
Õnnetus juhtus Arles's, kui kaubik rammis täiskiirusega raskeveokit ning sellele sõitis omakorda sisse teine sõiduk, ütles Tarasconi prokurör Patrick Desjardins AFP-le, lisades, et vahejuhtum oli otseselt seotud teetõkkega, mille protestijad olid rajanud ja mis tekitas kümne kilomeetri pikkuse ummiku.
Prantsuse valitsus saadab peaministri protestiliidritega kohtuma
Prantsuse valitsus otsustas saata peaminister Édouard Philippe´i kohtuma elukalliduse tõusu vastu meelt avaldavate protestiliidritega, kohtumised on kavas ka erakonnajuhtidega, teatas Élysée palee pühapäeval pärast valitsuse kriisikohtumist.
Kriisiistungit, kus osalesid peaminister, siseminister ja kõrgemaid julgeolekuametnikud, juhtis president Emmanuel Macron, kes käis varem pühapäeval Pariisi Triumfikaare juures, mis kaeti laupäevaste rahutuste käigus gräfitiga ja sai kannatada.
Macroni jaoks on üle kahe nädala kestnud meeleavaldused tema pooleteise aasta pikkuse võimuperioodi tõsiseim proovikivi.
Protestide algpõhjus oli raev kütuseaktsiisi tõusu vastu, kuid nüüdseks on need laienenud valitsusvastaseks liikumiseks ja sihikule on võetud üldine elukallidus.
Protestijad on hakanud nimetama end "kollasteks vestideks", sest Prantsusmaal peab igal autojuhil olema hädaolukorra tarbeks autos kollane helkurvest.
Prantsuse presidendi kantselei teatel paluti Philippe´il kohtuda meeleavalduste korraldajate ja erakonnajuhtidega osana "püsivast soovist dialoogile".
Eelmisel nädalal kohtus niinimetatud kollavestide esindajatega keskkonnaminister François de Rugy, kuid tal ei õnnestunud veenda neid proteste lõpetama.
Valitsus ei ole välistanud protestidega võitlemiseks eriolukorra kehtestamist.
Kütuseaktsiisi tõstmine on osa Macroni strateegiast vähendada fossiilkütuste osakaalu Prantsusmaa energiatarbimises. Paljude autojuhtide arvates näitab see aga järjekordselt, et Macron on eluvõõras ega tea midagi inimeste igapäevastest toimetulekuraskustest.
Valitsuse pressiesindaja Benjamin Griveaux välistas võimaluse, et valitsus allub protestijate nõudmistele ja muudab kurssi. "Me oleme öelnud, et me ei muuda kurssi," sõnas Griveaux pühapäeva hommikul telekanalile BFM.
"Viimase 30 aasta jooksul on vahetpidamata iga 18 kuu järel kurssi muudetud," lausus ta, viidates sellele, et Macroni eelkäijad presidenditoolil on tänavaprotestide survele sageli järele andnud.
Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael, Tarmo Maiberg
Allikas: ERR/BNS