Politoloog: erimeelsused on normaalsed, aga üldist vihalainet Eestis pole ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Politoloog Martin Mölderi hinnangul on Eestis viimasel ajal aset leidnud poliitikute teravad vastasseisud üksikud äärmuslikud juhtumid , mis võivad olla ülevõimendatud. Üldist vihalainet tema sõnul näha ei ole.

ETV saade "Suud puhtaks" küsis viimastel nädalatel toimunud sündmuste valguses, kas Eesti ühiskonna vihatase on tõusnud uutesse kõrgustesse.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölderi hinnangul see ilmtingimata nii ei ole.

"Ma tuletaks meelde, et me oleme praegu ikkagi kampaaniakontekstis, mis on võib-olla veidi hüsteeriline ja kõik väga üksikud äärmuslikud juhtumid on võib-olla välja nopitud ja ülevõimendatud. Sellepärast võib-olla jääbki mulje, et järsku on väga suur vihapuhang toimunud Eesti poliitikas, mida võib-olla nii väga seal ei ole," rääkis ta saates.

Pigem näeb ta pettumust või erimeelsuste kasvu. "Fakt on see, et Eesti poliitkas viimase aasta jooksul on väga palju muutunud. Näiteks viimase aasta jooksul on meie poliitikasse tulnud sellised terminid nagu väärtuspõhine, põhiväärtused, väärtuste kaitse. /.../ Väärtuspõhine mõtlemine on meile kuskilt sisse tulnud ja näeme seda ka seal, kuidas erakonnad üksteist paigutavad. Mõni aeg tagasi sellisest liberaalsest konservatiivsest temaatikast Eestis ei olnud üldse juttu, aga praegu näeme näiteks, et ühel pool on EKRE, kes rõhutab ühte poolt, aga teisele poole on välja liikunud sotside ja Reformierakonna valijaskond. Pigem ma näen siin erimeelsuste kasvu," selgitas ta.

Mölder ei tunneta ka seda, et poliitikute sõnad üksteise suunas oleksid läinud karmimaks. "Pigem me näeme seda, et Eesti poliitika ideoloogiline maastik on mitmekesistunud, rohkem on teatud rõhku väärtustel ja siis võib-olla osad tunnevad ka, et väärtused on riivatud ja siis emotsioonid keevad natuke üles. Aga mingit üleüldist vihalainet ma ilmtingimata ei näe," rääkis politoloog.

"Lõppkokkuvõttes poliitika ongi see, et ühiskonnas on erinevate väärtustega inimesed ja nad peavad kuidagi koos arutama, kuidas me ühiskonnaelu korraldame ja kuidas me muutuvas maailmas hakkama saame. Erimeelsuste ilmnemine on täiesti normaalne," märkis ta.

Ka Postimehe arvamustoimetaja Marti Aaviku hinnangul pole poliitikute ütlemised karmimaks läinud. Tema sõnul toimus polariseerumine 2014. aastal, mil hakkasid ilmnema väärtuste konfliktid. Ta lisas, et Eestis tuleks hakata nüüd mõtlema sellele, kuidas vaielda nii, et konservatiivid ja liberaalid n-ö kaevikutesse ei varjuks, vaid kuulaksid teineteist.

EELK peapiiskop Urmas Viilma tõi esile vastutuse teema ehk selle, et poliitikud, kes avalikult esinevad, vastutavad selle eest, milliseid emotsioone nad inimestesse jätavad.

"Inimesd, kes kõik on avalikkuses, kaasa arvatud poliitikud, peaks aru saama, et nende jaoks valimiste eelne periood on see hetk, kus nad peavad laval olema ja oma rolli mängima ja saada toetajaid, aga tegelikult võivad nad pärast minna ja riigikogu kohvikus koos kohvi juua ja nad enam ei esine. Aga kõik see rahvas, kes vaatab, läheb oma bussidesse, trollidesse ja kodudesse tagasi selle sama tundega ja elavad seal välja," selgitas ta.

Rääkides EKRE ja Indrek Tarandi vastasseisust eelmisel nädalal, ütles Viilma, et mõlemad osapooled peaksid avalikkuse ees kätt suruma ja vabandama, et nad sellise olukorra tekitasid.

Psühholoogiadoktor Aune Valk toetas Viilma mõtet. "Need inimesed, kes kasutavad ära tundeid, näiteks rahvuslust või identiteeti /.../, suuri tundeid või väärtuseid, kui nad poliitikutena kasutavad ära inimeste siiraid, sügavaid tundeid selleks, et saada endale tähelepanu, siis on see väga, väga negatiivne," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: