Sotsiaalmeedia ärimudel on nii demokraatiale, sõnavabadusele ja ajakirjandusele suureks ohuks, tõdes Hussar.

"Me näeme, et kõige rohkem jagatakse sotsiaalmeedias Eesti meediaväljaannete lugusid. Oleme sotsiaalmeediale kõige suuremad partnerid, kuid samal ajal ei teeni me sellest tegevusest mingisugust tulu. Pigem peame konkurentsisituatsioonis liiklust peale ostma ja viime ise neile raha. Oleme väga halvas seisus ja siiamaani on kogu see ring täielikult reguleerimata," rääkis ta.

Hussar tõi välja ühe summa, 16 miljonit eurot. "Minuni on jõudnud numbrid, mis on seotud piiriüleste digitaalsete teenusepakkujatega. Räägitud on 16 miljonist, kuid see on number, mille kohta on jäänud jälg."

Kuid selle kohta puuduvad andmed, mida viivad üksikisikud, ettevõtted, mittetulundusühingud krediitkaardimaksetena välja Facebookile. Hussari sõnul saab oletada, et üks neljandik Eesti reklaamituru mahust on see, mis viiakse sotsiaalmeediasse maksuvabalt välja.

Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ütles, et nende meediamaja on vähendanud summasid, millega ostetakse sotsiaalmeedias liiklust juurde. Sama kinnitas ka Hussar.

"Me teame, et Skandinaavias on lausa suured meediamajad teinud poliitilise otsuse, et nad ei osta sotsiaalmeediast liiklust juurde. Kõik, mis tuleb, olgu orgaaniline," rääkis Soonvald.

"Jah, me oleme väga kriitilised Facebooki suhtes, aga kui me vaatame, kui palju Eesti riigiasutusi, omavalitsusi, ettevõtteid panustab Facebooki, siis on see märkimisväärne. Inglismaal ja Ameerikas, pärast Mark Zuckerbergi esinemist kongressis ja europarlamendis, on arvestatav hulk inimesi ja ettevõtteid hakanud mõtlema, kas Facebook on see koht, kus olla ja sidet hoida," lisas Soonvald.

Hussar tõi näite Rootsi väljaandest, kes tegi eksperimendi ja lülitas Facebooki mõneks nädalaks üldse välja. Tulemus oli see, et otseliiklus kodulehele kasvas. "Kokkuvõttes nad kaotasid liikluses, aga mingil hetkel hakkasid lugejad tulema tagasi, sest nad olid harjunud seda sisu saama."

Mida ikkagi teha, et raha ei voolaks meediaettevõtete taskust välja, mille eest saaks teha paremat ajakirjandust?

Lauri Hussar ütles, et Eestil on raske üksi midagi ette võtta, vaid vaja on Euroopa tasemel regulatsiooni. Ta tõi välja, et mitu Euroopa riiki, näiteks Rootsi, kel on Spotify, ja Iirimaa, kelle käest käivad läbi maksud, ei ole huvitatud sellest.

"Maksuküsimusi lahendatakse Euroopa Liidus konsensuslikult. Väga keeruline on juba nende kahe riigi vastuseisu murda," lausus ta.