Tori ja Pärnu piirimuudatus lükkub tõenäoliselt järgmiste kohalike valimisteni ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Endise Sauga valla mitme küla rahvas otsustas hiljutisel küsitlusel, et soovib minna Pärnu linna koosseisu ja seetõttu jäävad oma kohast ilma need Tori vallavolikogu liikmed, kes elavad linnaga liituvates külades. Siin tekib aga vastuolu põhiseadusega, mille tõttu lükkub Tori ja Pärnu piirimuudatus edasi, tõenäoliselt isegi kuni järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni.

Ülemöödunud nädalal toimunud küsitlusest võtsid vallaelanikud aktiivselt osa. Tulemus oli, et enamik Sauga aleviku ja kolme küla - Eametsa, Tammiste ja Nurme - elanikest soovisid Pärnuga liituda, linnast kaugemal asuvad külad aga mitte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nende küladega, kust soovitakse Pärnu koosseisu minna, hakatakse linnaga ülemineku osas kokku leppima.

"Küsimus on selles, et kellegi õigused ja kohustused ei saaks kahjustada piirimuudatusega. Seal on küsimus lasteaiakohtades, koolikohtades, ühistranspordis, noortekeskuse teeninduspiirkondades ja kõiges muus," rääkis Tori vallavanem Lauri Luur.

Et külade linna koosseisu saamise teema päevakorda võeti, selleks tegi suure töö Sauga alevikus elav ja Tori vallavolikogu liige Andres Mõis, kes moodustas valimisliidu Loogiline Pärnumaa. Kui üleminek teoks saab, on valimisliit oma lubaduse täitnud.

"Oleme kaks aastat teinud pingelist tööd selle nimel, et Sauga küla elanikud saaksid oma arvamust öelda. Nüüd on selge, et enamus endise Sauga valla elanikke soovib elada Pärnu linna territooriumil. Siinkohal tänan kõiki, kes käisid oma häält andmas. Nüüd jääb veel töö volikogus, et piirimuudatuse otsus kinnitada," selgitas ta.

Mõis ei pea oluliseks, et tema ja teised endise Sauga valla elanikud, kes valiti Tori vallavolikokku, kaotavad seal koha, aga Pärnu volikokku nad automaatselt ei pääse. Siiski on teema tõsine.

"Jah, see on probleem. Selles osas on õiguskantseri büroo meie poole pöördunud ja ka rahandusministeerium on meie tähelepanu juhtinud, et piirimuudatusi ei saa enne jõustada kui järgmiste valimistega. Oluline on ka see, et ühtegi suppi ei sööda palavalt. Siin tuleb võtta aega ja kõik asjad põhjalikult läbi kaaluda," ütles Luur.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et kõik linna- või vallaelanikud peaksid olema volikogus esindatud ja see on üks põhjus, miks külade üleminek ühest omavalitsusest teise on pikk protsess.

"Ma ei välistaks üldse, et see lõpeb ikka sellega, et see üleminek toimub näiteks aastal 2021 ja siis nende külade elanikud valivad oma esindajad Pärnu volikokku. Aga see on vaid üks lahendus, küllap on olemas ka vahepealseid. Aga selgitan, et see eeldab väga paljusid muudatusi, eeldab mitut otsustust, lõpuks ka vabariigi valitsuse otsust. Ma usun, et sinna on veel pikk tee minna, aga kindlasti need lahendused leitakse," rääkis Madise.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: