Kuressaare pussitajate karistusregister on pikk ({{commentsTotal}})

Foto: Margus Muld

Nädalavahetusel Kuressaares surnuks pussitatud päästeametniku tapmises ja teise inimese vigastamises kahtlustatavad mehed on paadunud kurjategijad, kellest üks on suure osa oma elust vanglas veetnud.

Saaremaal laupäeva varahommikul inimese tapnud ja teist vigastanud kriminaalide karistusregister on mitu lehekülge pikk, üht kannatanut noaga vigastanud Jaan Palu puhul võiks kohtulahenditele tuginedes väita, et just selline tema käitumismuster ongi.

Nii näiteks ründas ta samas Kodulinna Lokaalis noaga inimest ka neli aastat tagasi 9. veebruaril. Sama aasta 8. märtsil võttis noa välja baaris Privilege ning veidi hiljem ähvardas sama noaga Vaekoja Pubis politseinikku.

Teine hulk Palu osas tehtud kohtuotsustest aga räägivad, et tööle minemise asemel panustas ta pigem vargustesse.

Ka teise kahtlustatava, Renno Kadaku osas võib väita, et tegemist on vägivallatsejaga. Alles kolm aastat tagasi varastas ta lisaks narkokuritegudele Tallinna lähedal tühjaks korteri ning pani selle siis põlema.

Ometigi arvas asja juhtiv ringkonnaprokurör Rainer Amur, et tapmiseni viinud kuritegusid ei oleks nende meeste puhul kuidagi ennetada saanud.

"Me elame siiski õigusriigis ja me kunagi ei oska prognoosida ja ega tea täpselt ette, et keegi teatud moel hakkab käituma. Kuigi isikutel oli katseaeg, siis need katseajad ei olnud seotud vägivallakuritegudega, vaid muude kuritegudega," rääkis prokurör.

"Nende pinnalt ei saa teha järeldusi, et need inimesed hakkavad tulevikus toime panema ka isikuvastaseid kuritegusid. Antud juhul sündmused läksid nii, nagu nad läksid. Ma ei näe võimalust, kuidas oleks saanud neid ära hoida," lisas Rainer Amur.

Vangide arvu Eesti vanglates hakati jõudsalt vähendama 12 aastat tagasi, kui justiitsministriks sai Rein Lang. Ka toona kritiseeris ajakirjandus Langi plaani teravalt, sest ennetähtaegselt vabastatute uued vägiteod paistsid kohe silma.

Toona küsiti, kes vastutab surmatoovate ostuste eest. Ka täna vaadatakse mistahes jõhkrate tegude puhul otsa justiitssüsteemile.

Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Sten Lind selgitas, et inimese kinnipidamine ja vangi panek on vastus ja hukkamõist teole. "Aga see, et ta muutuks, see on tegevus, mis vanglas tehakse."

Paraku on asjaga kokku puutuvate inimeste hinnang üsna ühene - vangla kedagi paremaks ei muuda.

Kohtunik Sven Lind ütleb, et kohtul on võimalus inimestele keelde panna või sotsiaalprogrammi suunata, kui karistus on määratud tingimisi. Kinnipeetavate puhul peab paranemisele aitama vangla.

Ometigi seisame ikka ja jälle silmitsi tõsiasjaga, et vangist välja tulnud inimene sooritab uue kuriteo.

"Ma isegi ei ütleks, et keegi kusagil vea teeb, vaid küsimus on selles, et teine kord need sotsiaalprogrammid on päris kulukad. Küsimus on selles, kui palju on võimalik riigil kulutada selleks, et inimene saaks pärast karistuse kandmist taas ühiskonda pöörduda," ütles kohtunik.

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: