Eestlane Belgradis: Kosovo sõjaväe loomise otsus tuli Serbia sisepoliitikale heal ajal

Serbia pealinnas Belgradis elab Madis Vainomaa tõdes, et Kosovo otsus luua oma armee tuli ka Serbia jaoks heal ajal, sest see annab poliitikutele võimaluse kohalikelt pingetelt tähelepanu eemale juhtida.

Kosovo parlament hääletas eelmise nädala lõpus oma armee loomise poolt.

Madis Vainomaa rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et Serbia ja Kosovo suhted on kogu sügise jooksul järjest teravnenud ning Kosovo armee loomise otsus ei ole tulnud eikusagilt.

Vainomaa hinnangul on armee loomise otsuse taga Kosovo sisepoliitika.

"See on lihtsalt sisepoliitiline. Nii armee loomise otsus kui ka sellele vahetult eelnenud otsus panna kõikidele Serbiast tulevatele kaupadele otsa 100-protsendiline tollimaks, on puhas näitemäng sisepoliitiliseks tarbeks. Miks? Sellepärast, et neil ei ole hetkel midagi näidata, ei ole präänikut, mida näidata valijatele. Aasta 2018 on mõneski mõttes sümboolne olnud Kosovo jaoks, kuna on möödunud kümme aastat iseseisvuse väljakuulutamisest, aga samas ei ole nagu mingeid erilisi töövõite ette näidata. Jutud võimalikust viisarežiimi kaotamisest Euroopa Liiduga kukkusid läbi ja ei olegi midagi ette näidata. Nii et see on puhas n-ö musklinäitamine, aga ainult selle mõttega, et sellega meelitada oma valijaid Kosovos," selgitas ta.

Vainomaa tõdes, et Serbia sisepoliitika jaoks tuli Kosovo käitumine väga hea ajastusega.

"Ka Serbias on sisepoliitilised pinged üsna teravaks läinud, nii et kogu see teema, mis on seoses Kosovoga üles kerkinud, on suurepärane võimalus tähelepanu kõrvale juhtida väga olulistelt teemadelt, mis puudutavad näiteks majandust, kus on paar väga kriitilist teemat üleval, mis puudutavad suurinvestorite võimalikku lahkumist Serbiast, näiteks riiklikust lennukompaniist ja samas ka teadmatus, mis saab edasi Fiat Chrysleri tehasega Serbias. Kõik on väga tundlikud teemad," rääkis ta.

Vainomaa sõnul on Serbia sellist olukorda ka varem ära kasutanud.

"Serbia on näidanud juba varasemalt selle aasta jooksul ja eelmise aasta jooksul, et sellist narratiivi, n-ö suurte teemade narratiivi on kasutatud selleks, et maha suruda kõikvõimalikku muud sisepoliitilisel areenil toimuvat kriitikat, mis puudutab näiteks ajakirjandusvabadust või ka kohtute sõltumatust. Selle peale on tulnud väga teravat kriitikat juhtivalt parteilt, et meil on palju olulisemad teemad, mis tuleb lahendada, et kõik muud asjad on väga tühised võrreldes Kosovo teemaga või siis võrreldes näiteks terroristidega võitlemisega," selgitas Vainomaa.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: