Tallinn ja Harju-Raplamaa said riigikogu valimisteks kolm mandaati juurde ({{commentsTotal}})

Foto: Martin Dremljuga/ERR

Valimiskomisjon kinnitas esmaspäeval mandaatide jaotuse 2019. aasta riigikogu valimisteks, kaks mandaati lisandus Tallinnale, üks Harju- ja Raplamaale.

Võrreldes 2015. aasta valimistega said ühe mandaadi juurde Tallinna esimene valimisringkond ehk Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine. Tallinna teine valimisringkond ehk Kesklinn, Pirita ja Lasnamäe ning neljas valimisringkond ehk Harju-ja Raplamaa said samuti kumbki ühe mandaadi lisaks.

Ühe mandaadi kaotasid Jõgeva- ja Tartumaa, mis on üheksas valimisringkond, 11. valimisringkond, mis on Võru-, Valga- ja Põlvamaa ja Pärnumaa, mis on 12. valimisringkond. ​​​

Mandaatide jaotamise aluseks on valijate arv antud ringkonnas 1. detsembri seisuga.

"Mandaatide jaotamisel arvestatakse Eestit tervikuna, kõige suurema valijate arvuga piirkonnas on ka kõige enam mandaate. Seega ei tähenda mandaadi kaotus, et valijate arv on antud ringkonnas vähenenud. Näiteks Pärnumaal on see hoopis veidi suurenenud, kuid mitte nii palju, kui ringkondades 1,2 ja neli," selgitas valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik.

101 riigikogu valimise mandaati jaotus järgmiselt:

valimisringkond nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) – 10 mandaati;

valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita) – 13 mandaati;

valimisringkond nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme) – 8 mandaati;

valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 15 mandaati;

valimisringkond nr 5 ( Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati;

valimisringkond nr 6 (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati;

valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) – 7 mandaati;

valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati;

valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 7 mandaati;

valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 8 mandaati;

valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 8 mandaati;

valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 7 mandaati.

Kandidaatide esitamine lõppeb 17. jaanuaril

President Kersti Kaljulaid märtsis toimuvad riigikogu valimised välja laupäeval Jõhvis.

Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab mandaatide jaotamisele järgnenud päeval ehk 4. detsembril ja lõppeb 17. jaanuaril. Enne registreerimist peab erakond või üksikkandidaat kandma rahandusministeeriumi arvele kautsjonisumma, mis eelolevatel valimistel on 500 eurot iga kandidaadi kohta.

23. jaanuaril algab aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mille jooksul poliitiline välireklaam on keelatud.

Hiljemalt 1. veebruariks peab välisesindusele olema laekunud kirja teel hääletamise taotlus. Vahemikus 16-21 veebruar toimub vähemalt kahel päeval hääletamine välisesindustes.

21.-24. veebruarini toimub eelhääletamine riigi valimisteenistuse määratud hääletamiskohtades ning 25-27 veebruar toimub eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades.

E-hääletus toimub 21.-27. veebruarini.

Valimispäev on 3. märts.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: