"Mulle tundub, et kõik need uued erakonnaloojad ja vanale poliitikale uue särgi selga tõmbajad võiks mõelda sellele, et meil on praegu laias laastus neli parlamendiparteid, kes on selgelt valimiskünnisest üle. Isamaa on piiri peal, Vabaerakond on all," rääkis saatekülaline Urmet Kook.

Tema hinnangul on uuest seltskonnast mingi võimalus olemas Eesti 200-l, rohelistel ja mööndustega ka Artur Talviku parteil. Kui aga nii palju erakondi on valimiskünnise piiril, tähendab see, et valijaskond killustub.

"Kui vaatame eelmisi valimisi, siis kahel parteil, Vabaerakonnal ja EKRE-l, õnnestus parlamenti saada ja meil oli parlamendis kuus parteid. Eelmistel valimistel meil läks kaotsi koos üksikkandidaatidega ainult 1,8 protsenti hääli ning selle 1,8 sees olid neli parteid ja üksikandidaadid," ütles Kook. "Aga meenutame, et 2011 läks kaotsi 10,5 protsenti hääli. Need hääled, mis kaotsi lähevad, lähevad ümberjagamisele ja sellest võidavad valimiste võitjad, kaks kõige suuremat ehk praeguses kontekstis Reformierakond ja ja Keskerakond."

Seetõttu tasuks väikeparteidel Koogi sõnul oma isiklikest vastuoludest üle saada ja leivad ühte kappi panna.  

Saatejuht Taavi Eilat märkis, et paraku ei tundu, nagu suudaks Talviku punt ja Eesti 200 koostööks kokkuleppele jõuda, sest Eesti 200 jaoks on Talviku seltskond nagu elevant portselanipoes, samas kui Talviku pundile jääb mulje, et kogu Eesti 200 on projektipõhine asi. Lähtekohad on väga erinevad.

Kui Kook leidis, et ühiskonna ootus uue poliitilise jõu järele ei ole väga suur, siis Neeme Korv Postimehest ei olnud sellega nõus. Ta tõi välja, et need, kes hääletasid eelmistel valimistel Vabaerakonna poolt, on tulemuses päris pettunud ega hakka nüüd olemasolevaid suurparteisid toetama ega lähe ka EKRE juurde, sest muidu teinuksid nad seda juba eelmistel valimistel.

Korv ei pidanud mõistlikuks, et viimase aja algatuste puhul on kombeks väita, et erakonnaks olemine pole tegelikult sihiks. "Rohelised ehitasid toona mingit kummalist süsteemi üles, Vabaerakond põhines vabakodanike liikumisel ja muutus mingil määral parteilaadseks. Aga mina ütlen neile kõigile, et tore, aga organisatsioon peab ikka olema, selleks et tegutseda. Ja kui seda pole, siis ühel hetkel jääb sellest mingi lagunev punt."