Sundvõõrandatava põlevkivikarjääri omanik süüdistab riiki kiirustamises ({{commentsTotal}})

Kiviõli keemiatehas.
Kiviõli keemiatehas. Autor/allikas: Eero Vabamägi/Eesti Meedia/Scanpix

Valitsus plaanib avalikes huvides võõrandada Ida-Virumaal asuva Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri vaidlusalused kinnistud, kuid üks maaomanikke leiab, et valitsus tegi otsuse kiirustades ja valeandmetele tuginedes.

ERR kirjutas pühapäeval, kuidas rahandusministeeriumis koostatud eelnõu seletuskirja kohaselt plaanib riik algatada Kiviõli II põlevkivikarjääri kinnistute omandamise menetluse, sest riigi huvi on kindlustada, et riigile kuuluvat ressurssi kasutataks võimalikult efektiivselt ja et riik saaks sellest õiglast tulu.

Üks maaomanikke on osaühing N.R. Energy, mille juhatuse liikme Ahto Tisleri sõnul püüab valitsuskoalitsioon sundvõõrandamist läbi suruda varjatult, kiirustades ning otsesele valeinfole tuginedes.

"Esiteks on selgelt vaidlustatav seletuskirja väide, et Kiviõli maade sundvõõrandamist on vaja läbi viia avaliku huvi tõttu. Alexela kontserni kuuluv Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on samasugune eraettevõte nagu iga teine. Riigil puudub igasugune vajadus teha ühele turutingimustel tegutsevale eraettevõttele umbes 150 miljoni eurone kingitus eraisikute ja teiste ettevõtjate arvelt," ütles Tisler.

Tema hinnangul pole selles protsessis vähimatki avalikku huvi ja halvimal juhul on tegu ebaseadusliku riigiabiga.

"Kui riigi huvi on teenida tulu kaevandamisest laekuvast maavaramaksust, siis võiks seda maksu sama hästi tasuda ka maade tänased seaduslikud omanikud, kes viivad kaevandamist ise läbi," sõnas Tisler.

Ühtlasi pidas ta selgusetuks, miks riik viib avalikule huvile tuginedes sundvõõrandamist läbi sisuliselt riiulifirma kasuks.

"2009. aastal esitas majandusministeeriumile taotluse maade ja maavarade sundvõõrandamiseks Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, millest on tänaseks saanud sisuliselt riiulifirma, sest maksuameti andmetel on ettevõttel septembri lõpu seisuga üks töötaja ja puudus käive. Äriregistris on märgitud ettevõtte põhitegevuseks soojuse ja elektri tootmine – ei sõnagi põhjustest või tegevustest, miks antud firma vajab riigilt põlevkivi. Miks plaanib riik teha sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuva kingituse riiulifirmale?" küsis maaomanik.

Samuti nimetas ta otseseks valeks väidet, et Kiviõli keemiatööstus on pidanud maaomanikega läbirääkimisi juba 2008. aasta sügisest, kuid tulutult. Tisleri kinnitusel pole lõppeval kümnendil ükski Alexela või Kiviõli Keemiatööstuse esindaja selles küsimuses maaomanikega isegi kontakti võtnud ning ministeerium ja riigiametid pidanuksid seda väidet kontrollima.

Tisleri arvates püüab valitsuskoalitsioon kogu sundvõõrandamise protsessi maaomanike eest varjata, sest omanikega pole mingeid läbirääkimisi alustatud.

"Arusaamatu on ka asjaga valimiste-eelsel ja pühade vahelisel ajal kiirustamine, kuna meie andmetel on Kiviõli Keemiatööstusel võimalik endale kuuluvate maade alt kaevandada põlevkivi veel viis aastat ning riigi äriühingutelt oleks põlevkivi ostmise võimalus vähemalt veel 50 aastat. Müügitehingu taga tuleb kahjuks näha Alexela tihedaid sidemeid mõningate valitsuskoalitsiooni juhtpoliitikutega," lausus ta.

Tisleri sõnul kavatsevad maaomanikud kõigi seaduslike vahenditega oma õiguste eest seista.

Ministeerium: praeguse olukorra tõttu jääb põlevkivi kaevandamata

Majandusministeerium vastas N.R. Energy süüdistuste kommentaariks ERR-ile, et riik on lähtunud oma tegevuses maapõueseadusest ja põhiseadusest, mille 11. paragrahvi esimese lõike kohaselt kuulub aluspõhja maavara riigile.

"Põlevkivi on aluspõhja maavara. Põhiseaduse 5. paragrahvi kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Tänane olukord on ekspertide hinnangul kaasa toomas olukorda, kus suur osa riigile kuuluvat Põhja-Kiviõli II karjääris asuvat põlevkivi jääb kaevandamata, seega ka säästlikult kasutusele võtmata," ütles Mihkel Loide ministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Ta lisas, et see omakorda muudab lähiaastatel küsitavaks Põhja-Kiviõli II karjääris kaevandamise jätkumise võimalikkuse.

"Lisaks riigi saamata jäävale tulule temale kuuluva maavara kasutamise eest kaasneksid kaevandamise lõppemisega suure tõenäosusega laiemad negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud - eelkõige piirkondliku tööhõive drastiline vähenemine seoses Kiviõli keemiatööstuse töö seiskumisega," märkis Loide.

Ta tõi välja, et seadusest tulenevalt on riigil õigus teatud juhtudel kinnisasjad avalikes huvides omandada, kui avalik huvi kaalub üles omaniku erahuvid. Riik lähtub oma tegevuses eesmärgist, et sekkumine kinnistute sundvõõrandamise kaudu oleks tõesti viimane abinõu ning seega ka proportsionaalne, juhul kui kõik teised võimalused maaomanikega kokkuleppe saavutamiseks maade vabatahtlikuks võõrandamiseks peaksid luhtuma.

"Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tuginenud oma seisukohtades ja tegevustes eelnimetatud seadustes toodud põhimõtetele, aga ka erinevatele õiguslikele ja ekspertanalüüsidele," tõdes Loide.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: