Riik sekkub põlevkivikarjääri vaidlusesse ning asub maid omandama ({{commentsTotal}})

Kiviõli keemiatehas.
Kiviõli keemiatehas. Autor/allikas: Eero Vabamägi/Eesti Meedia/Scanpix

Valitsus plaanib reservist eraldada miljon eurot Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuva Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldisel paiknevate kinnisasjade avalikes huvides omandamise ettevalmistamiseks ja omandamise kulude katmiseks.

Riik plaanib lahendada probleemi, mille tekke algus jääb täpselt kümne aasta tagusesse perioodi.

2009. aastal esitas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ majandusministeeriumile taotluse Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri terriotooriumil asuvate kinnisasjade sundvalduse seadmiseks ja riigi omandis olevatele kinnisasajadele seatud kasutusvalduste sundvõõrandamiseks.

Ettevõtte kaevandab seal põlevkivi 2036. aastani kehtiva kaevandusloa alusel. Eraomandis olevate kinnisasjade omanikud on üritanud kaevandamisluba vaidlustada, kuid riigikohus pidas 2014. aasta otsuses kaevandamisloa väljaandmist õiguspäraseks.

Põlevkivi kaevandatav varu karjääris kaevandamisloa andmise seisuga oli 21,9 miljonit tonni, aktiivne tarbevaru 19,8 miljonit tonni ja reservvaru 2,1 miljonit tonni.

Sellest teiste isikute omandis olevatel kinnistutel asuva põlevkivi varu suurus on ca 8,5 miljonit tonni, millest 8 miljonit on kaevandatav, kuid ettevõttel puudub sellele ligipääs.

Maapõueseadus ütleb, et teisele isikule kuuluval kinnisasjal võib maavara kaevandada kokkuleppel kinnisasja omanikuga.

Kiviõli keemiatööstus alustas omanikega läbirääkimisi juba 2008. aasta sügisel, kuid tulutult, sest omanikud peavad kinnisasjadel asuvat põlevkivi enda omandiks.

Majandusministeerium on pöördunud kaevandamisalaste ekspertide poole, kes on seisukohal, et kui keemiatööstus ei saa mäeeraldiselt maavara väljata tervikuna selliselt, kui on kaevandamise loaga ettenähtud ruumikuju, jäävad eraomandis olevate kinnisasjade alad mäeeraldisest kaevandamata ning hiljem ei pruugi olla võimalik seda varu efektiivselt enam kätte saada.

Üks probleem on ka see, et Eesti riigil puudub praktika põlevkivi kaevandamiseks sobiliku maa kasutamise või võõrandamisega seotud probleemide lahendamisel.

Rahandusministeeriumi koostatud eelnõu seletuskiri ütleb, et riigi huvi on kindlustada, et riigile kuuluvat ressurssi kasutataks võimalikult efektiivselt ja et riik saaks sellest õiglast tulu.

"Seadusest tulenevalt on riigil õigus teatud juhtudel kinnisasjad avalikes huvides omandada, kui avalik huvi kaalub üles omaniku erahuvid," märgib seletuskiri, miks minnakse maid võõrandama.

2017. aastal oli Põhja-Kiviõli II karjääris aktiivset tarbevaru 13,8 miljonit tonni, millest maakasutusõiguse alal 5,8 miljonit tonni. Ülejäänu asub vaidlusalustel kinnistutel, kus põlevkivi varu suurus on ca 8,5 miljonit tonni, millest 8 miljonit on kaevandatav.

Riigi maksutulu (sealhulgas aktsiiside ja tööjõumaksud) selle varu kaevandamisest ja töötlemisest 2017. aasta hindade ja maksumäärade juures oleks ca 55 miljon eurot.

"Arvestades õiguslikku põhjendatust, riigi poliitilisi valikuid erinevate strateegiadokumentide kaudu, erinevaid ajalisi surveid ning majanduslikku põhjendatust, on avalik huvi piisavalt tõendatud, et tingida riigi sekkumine ja algatada kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlus," võtab seletuskiri kokku.

Toimetaja: Priit Luts



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: