Riigikohtu senise esimehe Priit Pikamäe siirdumisel Euroopa kohtu kohtujuristiks tegi president ettepaneku tema senisesse ametisse kandideerida kohtunik Villu Kõvel.

Kõve ütles saates "Uudis+", et presidendi ettepanek asuda riigikohtu esimeheks tuli talle üllatusena, sest ta ei pidanud end esimeseks valikuks.

"Kui ma selle teate sain, siis mul kulus pisut aega sellega harjumiseks," kommenteeris Kõve.

Kõve ametisse nimetamiseks on tarvis riigikogu toetust. See tähendab, et Kõvel seisavad ees kohtumised riigikogu fraktsioonidega, et end tutvustada ja toetust koguda. Seda Kõve ei pelga.

"Ma olen ju korra ka riigikogu ees olnud, kui mind kohtunikuks nimetati. Mul midagi ootamatut vast ei tule seal ja ma arvan, et see kuulub asja juurde," on Kõve optimistlik.

Kui senine riigikohtu esimees Priit Pikamäe oma ametisse kinnitamise ootel 2013. aastal riigikogu ees seisis, küsisid rahvasaadikud talt väga eriilmelisi küsimusi. Üks neist puudutas esimese kohtuastme õigusemõistmise kvaliteeti.

Kõve kommenteeris toonast Pikamäele riigikogu saalis esitatud küsimust nüüd ise nii: "Ma arvan, et meie kohtud teevad head tööd üldiselt, mis ei tähenda seda, et seda ei võiks veel paremini teha ja et uusi väljakutseid siin ei oleks."

Võimalust alustada mõnedes kohtuasjades õigusemõistmist kohe teisest kohtuastmest peab ta võimalikuks, ent mitte seetõttu, et esimene kohtuaste teeks oma tööd halvasti, vaid pigem ressursi optimaalsema kasutuse nimel. Sellised juhtumid tuleksid kõne alla asjades, mis eeldatavasti niikuinii liiguksid teise kohtuastmesse edasi.

"Mina küll isiklikult sellele vastu ei ole, et teatud suuremad ja keerulisemad asjad algaksid kollegiaalselt teisest kohtuastmest," kinnitas Kõve.

Kõve hinnangul töötab Eesti õigussüsteem tervikuna hästi ja inimeste põhiõigused on kaetud, nii et sellest aspektist kohtusüsteem reformi ei vaja. Küll aga on murekohaks ühiskonna üldised probleemid: vähenev ja vananev elanikkond, mis toob kaasa vajaduse vaadata, kuidas väheneva ressursi tingimustes edaspidigi kvaliteetset kohtupidamist tagada. Selleks ongi vaja arutleda selliste teemad üle nagu kohtuvõrgu koomale tõmbamine, elektroonilise menetluse võimalused, kirjaliku menetluse eelistamine suulisele, kohtunike ja kohtuametnike arvu vähenemine ja nende tööjaotus.

EKRE ähvardust "panna kohtunike pead veerema" hinnanguliselt liiga subjektiivsete otsuste eest näiteks kooseluseaduse mõiste sisustamisel leidis Kõve, et suhtumine sõltub sellest, milles konkreetselt süüdistatakse.

"Kui on tegemist mingite selgete otsustega, nende kritiseerimisega, siis ma usun, et see, et kohtunikkond on oma otsuseid niimoodi kirjutanud, need on selgelt põhjendatud, motiveeritud, siis ei peaks neid rohkem üldse kommenteerima. Samas ma arvan, et kohtunikud võivad ka avalikult siiski seisukohti avaldada ja ei pea vaikselt olema, kui nende päid lubatakse veeretama hakata," ütles Kõve.

"Samas ma suhtun rahulikult poliitilisse retoorikasse. Ma ei tähtsustaks nüüd seda üle, et peaks kuidagi väga palju muret tundma, vähemalt praegusel hetkel," ei näe Kõve veel ohumärke.

Kõve pooldab arvamusvabadust ka ebapopulaarsete seisukohtade väljendamisel: "Kui inimene tunneb end ühiskonnas halvasti ja tal on kõhklused ja kahtlused, siis tal peab olema võimalus seda ka välja öelda. Selles pole ju mingit kahtlust. Halvem oleks see, kui keegi kogub seda endasse ja see kuidagi teistmoodi väljendub siis. Aus ja avatud debatt nende probleemide üle on igal juhul hea."

Samas leiab Kõve, et ei pea teadlikult ega kunstlikult mingeid seisukohti võimendama või suunama spetsiaalselt kellegi viha õhutamiseks ühiskonnas.

"Ma arvan, et see ei ole hea ühiskonnale, ükskõik mis probleemide osas. Ja võib mingil hetkel ka kontrolli alt väljuda," viitas Kõve juhtumitele mujal maailmas.