"Anonüümne kommenteerimine on lihtsalt rumalus. Kui me tahame ausat poliitikat, siis aitab siin ainult ausus. Sellised võtted ei aita aususele kaasa. Ma ei ole ise erakonna (EKRE - toim) liige. Loomulikult ma loodan, et inimesed õpivad oma vigadest," rääkis Kunnas vastuseks ERR-i küsimusele, mida ta arvab võltskontode tegemisest erakonna sõnumite levitamiseks.

Kunnase sõnul on anonüümne või varjunime all kommenteerimine poliitiku poolt rumalus, sest poliitikul pole mingit põhjust oma identiteeti varjata.

"Poliitikule ei anna see midagi, sest ainult oma nime all esinemine tekitab avalikkuses tuntust. Selle kohta on mul lihtne kommentaar: see on rumalus ja seda ei tasu teha," ütles Kunnas.

EKRE aseesimees Jaak Madison teatas reedel, et partei noorteorganisatsiooni juht Ruuben Kaalep tegutses sotsiaalmeedia varikontosid kasutades ilma erakonna teadmise ja heakskiiduta.

"Varikontode kasutamine on internetis ja sotsiaalmeedias on levinud praktika, samuti on läbi ajaloo kasutatud oma loomingu esitlemisel varjunimesid. Aga poliitika peab olema aus, avalik ja läbipaistev. Erakonnana ei kiida me maski taha varjumist heaks. Eeldame, et meie erakonna poliitikud esinevad avalikkuses alati oma näo ja nimega. Ruuben Kaalepiga on räägitud, ta on lubanud edaspidi sõna võtta oma nime all," ütles Madison.

"Samuti kutsun üles trollimist lõpetama ka kõiki meie poliitilisi konkurente, kes ründavad oma libakontodelt EKRE-t ja meie liikmeid. Reeglid olgu kõigile ühesugused, sõltumata maailmavaatest," lisas Madison.

EKRE liige Jaak Valge, kes kandideerib Tartus koos Ruuben Kaalepiga, ütles, et erakonnakaaslane oli Päevalehele arvamusartiklit teise nime all saates teravmeelne.

"Selles artiklis olid jaburad süüdistused EKRE aadressil. Minule isiklikult tundub, et see on täiesti teravmeelne tegu. Sellest tuli välja, et Eesti Päevaleht on kohe nõus avaldama jaburaid tekste, mis läheb Eesti Päevalehe hoiakuga kokku," kommenteeris ta.

Meediaekspert Indrek Ibrus ütles "Aktuaalsele kaamerale", et anonüümselt libaarvamuste levitamine avalikkusele süvendab usaldamatust ühiskonnas ning ähvardab muuta poliitikat läbipaistmatuks.

"Olukorras, kus justkui see ei ole oluline, kes räägib - peaasi, et räägitakse -, on mingi dünaamika. See toob kaasa selle, et poliitilise protsessi läbipaistvus samuti ei ole enam oluline. Aga kui me ei saa aru, kes on tegutsejad, millised on nende eesmärgid, siis üldine usaldatavus demokraatias kukub ja demokraatia ei saa normaalselt toimida," rääkis Ibrus.

Rain Kooli: EKRE noorteühendus pole ainus

ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et EKRE parteidel on tava esitada oma veendumusi ka varjunime all.

"Ma siinkohal tahaks tähelepanu juhtida sellele, et EKRE noorteühendus ei ole kindlasti esimene, ega ainus organisatsioon, kes seda on poliitilises võtmes teinud. Delfi kommentaarium on kõikvõimalikke varjunimega tegelasi paksult täis ja seal on juba aastakümneid enam-vähem kõikide erakondade esindajad kindlasti läbi käinud," selgitas ta.

"Kui nüüd mõtleme selle peale, kas kedagi represseeritakse Eestis sellepärast, et ta arvamust avaldab, siis viimastest aastatest mäletan kahte juhtumit, õigemini kaks juhtumit on avalikkuse ette tulnud. Üks oli päästeameti töötaja, kes mõnitas kaitsejõudude paraadi 2016. aastal - tegi sellest video, pani Facebooki ja ta vallandati selle tõttu. Teine oli üks Järva-Jaani õpetaja, kes pärast arvamusartikli avaldamist koolist lahti lasti. Kas seal oli taustal ka midagi muud, seda ma ei oska öelda," lisas Kooli.

Seda, et fiktiivse autori kirjutatud artikkel jõuab ajakirjandusse, ei tohiks Kooli sõnul juhtuda.

"Siinkohal peab ajakirjandus või vähemalt see ajakirjandusväljaanne küll sügavalt peeglisse vaatama. See on ajakirjanduse tegemata töö, sellist asja ei tohiks mingil juhul juhtuda. See on kas hooletus või siis on selle artikli teravusega kaasnevad klikid võib-olla säranud nii palju silmades, et see on varjutanud kriitilise pilgu," ütles Kooli.

Postimees kirjutas kolmapäeval, et sotsiaalmeedia kommentaariumites avaldavad arvamust kümned valenimega tegelased, kahel korral õnnestus saada arvamuspinda isegi Eesti Päevalehes, mis tunnistas tagantjärele viga ja eemaldas artiklid veebist. Pärast Postimehe artiklit saatis EKRE noorteorganisatsiooni Sinine Äratus juht Ruuben Kaalep meediale avalduse, kus teatas, et tema kirjutas Bert Valteri varjunime alt Eesti Päevalehes.

Kaalep kirjutas, et anonüümsuses ega pseudonüümide kasutamises pole midagi taunimisväärset ega kurjakuulutavat, kuid rünnak sellise suhtlusviisi vastu tähendab rünnakut nende inimeste väljendusvabaduse vastu. Kaalep tunnitas ühtlasi, et EKRE ja Sinine Äratus korraldasid ka 2017. aasta kohalike valimiste eel sotsiaalmeedias meemikampaania ning see oli kõigest harjutus millekski suuremaks.

Postimees kirjutas ka, et Vene propagandaväljaande Sputnik salavõrgustikku kuulus kaheksa otseselt Eestiga seotud Facebooki lehekülge ja viis lehte puudutasid Baltimaid tervikuna.

Leo Kunnas ütles, et mis puudutab Eesti-vaenulikke infokanaleid, siis tuleks need üldse sulgeda.