"Julgeolekuasutuse tähelepanu alla sattumiseks on vaja, et see tegevus, ükskõik millises keskkonnas, ohustaks kas või kaudselt põhiseaduslikku korda," ütles kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp. "Loomulikult hoiame Facebookis silma peal, kui peaks kerkima esile kontosid, mis väidavad midagi Eestis toimuva kohta, mis kas siis lõhestab ühiskonda või näeme, et see võiks hakata julgeolekut ohustama," selgitas ta.

Puusepp tõi näiteks hiljutise uudise sellest, kuidas Facebook sulges sadu kontosid, mis viisid Venemaa propagandakanali Sputnik töötajateni. Kapo pressiesindaja rõhutas, et Venemaa huvide edendamine pole ebaseaduslik, kuid Facebooki reeglite vastane on teha seda libakontode alt. See tähendab, et pole aru saada, kes täpselt neid huvisid edendab. Selleks aga, et Facebookis toimuv ei ohustaks julgeolekut, on vaja teada, kes täpselt on konkreetse huvigruppide taga.

Politsei veebikonstaabel Andero Sepp ütles, et ükski seadus ei keela inimesel esineda pseudonüümi all. Karistust võib oodata siis, kui esinetakse reaalselt olemasoleva inimesena. "Eraldi küsimus on, mida nende kontode alt tehakse, ja tuleb analüüsida konkreetset sisu, kas see on karistatav või mitte," sõnas ta.

Trollide vastu aitab Facebooki teavitamine

Sepa hinnangul tasuks kindlasti mõelda sellele, kas sellist tegevust saab kuidagi piirata. Üks võimalus selleks on inimestel endil, kes saavad valimistel otsustada, kas anda hääl erakonnale, kes niimoodi oma sõnumeid levitab. Samuti rõhutas ta, et Facebook tegeleb ise aktiivselt libakontode vastu võitlemisega.

"Kasutajatingimused sätestavad, et inimene peab olema Facebookis enda näo ja enda nimega. Ja ka see, et kasutajatingimused libakontosid keelavad, ei tähenda, et selline teguviis oleks karistatav. Karistus on see, et Facebook võib igal hetkel konto sulgeda ja siis kaob ka kogu sisu, mida see konto on tootnud," rääkis Sepp.

Veebikonstaabel märkis, et tavakasutajatel ei tasu muutuda paranoiliseks ja hakata kõiki kontosid ja gruppe kahtlustama. Küll aga tasub kahtlusest Facebooki teavitada, raporteerides libakontost või valeuudist sisaldavast postitusest.

"Kindlasti ei tasu mõelda, et kui naabrimees kirjutas midagi, mis mulle ei meeldi, siis ma raporteerin ja see võetakse maha. Ilmselt seda ei juhtu. Kui raporteid tekib rohkem, on suur tõenäosus et see sisu või profiil eemaldatakse," selgitas Sepp. Samas ei tasu karta, et konto eemaldamisel oled sellest lõplikult ilma, sest Facebook annab alati võimaluse esitada oma dokumendi koopia ja tõestada, et kõnealune konto on siiski õige.

Hõbemägi: arvamustoimetajad peavad muutuma umbusklikumaks

Meediaõppejõud Priit Hõbemägi ütles, et sellest hetkest, kui hakati kasutama sõna libauudised, on selge, et üks põhilisemaid asju, millega ajakirjandus peab tegelema, on aru saada, kas see informatsioon, mis neile tuleb, on õige või mitte. "Näiteks hangib ajakirjandus palju infot sotsiaalmeediast ja sotsiaalmeedia põhiline probleem on selles, et keeruline on selgeks teha, kes on mingi informatsiooni tegelik autor. See on asi, mida ajakirjanikud peavad õppima, milliste võtetega aru saada, kas tegu on reaalse inimesega, kas tegu on reaalse informatsiooniga," selgitas ta.

EKRE noorteorganisatsiooni Sinine Äratus liikmetega seotud libakontodest rääkides ütles Hõbemägi, et arvamustoimetajana oleks tema jaoks skandaalne, kui ta avaldaks artikli, mille autoritest ta midagi ei tea. Tema hinnangul tuleks toimetustes seada filter tihedamaks ja kontrollida autorite tausta. "Nende autoritega tuleb tegeleda, sest nad esinevad sellistes rubriikides, kus tavaliselt esinevad arvamusliidrid, kelle sõnal on kaalu. Arvamustoimetajad peavad muutuma pärast seda juhtumit palju umbusklikumaks," rõhutas ta.

Sputniku kinnipanemine ei aita

Sputnik, mille töötajad varjatult Facebookis tegutsesid, on Venemaal riiklikult toetatud meediakanal ja osa suuremast infooperatsioonist. Ka Eestis tegutseb Sputnik edasi, kuid ei Harrys Puusepa ega Priit Hõbemäe hinnangul ei aita selle sulgemine. Selle asemel tuleb meedial, vabaühendustel ja riigiasutustel koostööd teha, et tõesti infot avaldada.

"Kui ajakirjandus tahab, et sõnumid oleksid tõesed, ei oleks pingeid, on uus koostöö palju keerulisem ja aeganõudvam kui mingi libauudiste ümberlükkamine. Ega me täpselt keegi ette ei kujutagi, kuidas seda koostööd tehakse," kirjeldas Hõbemägi.

Küsimusele, kas kapo on Facebookiga koostööd teinud, vastas Puusepp: "Me teeme kindlasti koostööd eri keskkondadega, kui tekib meie töö seisukohast olulisi tähelepanekuid või küsimusi meile seadusega antud õiguste piires. Kellega konkreetselt ja mis asjus, seda detailselt lahata pole võimalik."