Tallinna opositsioon volikogu suuruse vähendamist ei toeta
Enamik Tallinna volikogu opositsioonierakondi ei toeta volikogu esimehe Mihhail Kõlvarti (Keskerakond) ideed vähendada volikogu liikmete arvu 79-lt 63-le. Reformierakond on siiski valmis Kõlvarti algatust arutama.
"Küll see elu oleks lihtne, kui kõik juhtimisprobleemid Tallinnas oleks lahendatavad 14 voliniku vähendamisega. Kui see lahendaks Tallinna süsteemse probleemi, kuidas keskparteilastest omad omi ei kontrolli ja maksumaksja vara virutatakse, siis vähendaks kohe rohkem! Näiteks nii, et igal linnaosal oleks üks-kaks esindajat, siis saaks vist kõik hädad lahenduse?" ironiseeris Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.
"14 volikogu liikme ja parlamendiliikmete küsimus on suuremate juhtimisreformide juures, mille järgi Tallinna juhtimine aastaid kisendab, väike detail," lisas Michal.
Michal ütles, et nende fraktsioon on valmis volinike vähendamist arutama, eeldusel, et Keskerakond on valmis arutama Reformierakonna suuremat plaani linnajuhtimises.
EKRE ilmselt ei toeta
EKRE fraktsiooni esimees Urmas Reitelmann ütles, et nende fraktsioon arutab volikogu liikmete arvu vähendamist neljapäeval, aga tema arvates ei ole see mõistlik mõte.
"Nagu riigikogugi puhul on oluline otsuste kvaliteet ja siinkohal ei suuda ma näha, mil kombel tagaks väiksem volikogu paremat tööd komisjonides ja arukamaid otsuseid suures saalis. Maksumaksja raha kulub volikogu liikmete hüvitistele sedavõrd vähe, et võrreldes sellega, mis kulub Keskerakonna toiduahelas nuumal olevatele parasiitidele, pole sääst nimetamisväärt," kommenteeris Reitelmann.
Kui aga minna volikogu liikmete arvu vähendamise teed, siis tuleks Reitelmanni sõnul seada fraktsioonide suurusele ülempiir, et välistada olukorda, kus "Keskerakond okupeerib linna täielikult".
Sotsid on kindlalt vastu
Ka sotsiaaldemokraadid ei toeta Kõlvarti algatust. "Mihhail Kõlvart võiks kindlasti tutvuda politoloog Rein Taagepera põhjendustega, miks on optimaalne esindatuse suurus kuupjuur elanike arvust. 1. jaanuari seisuga elas Tallinnas umbes 450 000 inimest ning kuupjuur sellest on ümardatult 77 volikogu kohta.
Kõlvarti ettepanekul oleks jumet, kui tema erakonna targal juhtimisel langeks elanike arv umbes 330 000-ni," ütles sotside fraktsiooni juht Maris Sild.
Sild rääkis, et Kõlvart tõi volikogu liikmete arvu vähendamise põhjenduseks võrdluse meie naaberriikide pealinnadega, kuid unustas siinkohal vaadata Tallinna eripära - selle kui oluline osa meie identiteedist on linnaosadel.
"Keskerakonna juhtimisel on aastate jooksul linnaosakogudelt võim praktiliselt ära võetud. Sisuliselt on võetud ära igasugune otsustamisõigus ja viidud kvooruminõue miinimumini. On linnaosasid, kus Keskerakonnal ei ole ainuvõimu ja põhjuseid võib näha siin. Sisuliselt juhitakse linna Lasnamäe, Mustamäe ja Haabersti häältega," sõnas Sild.
Isamaa: Kesk tahab põlistada oma ainuvõimu
Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solman ütles, et muudatuse mõte Kõlvarti jaoks on Keskerakonna jaoks ainuvõimu kindlustamine Tallinnas.
"Tallinn on teiste omavalitsustega võrreldes erandlikus seisus. Mihhail Kõlvart tegelikult soovib tekitada olukorda, et Keskerakond saaks Tallinnas ainuvõimu ilma absoluutset enamust hääli saamata. See on selle muudatuse mõte ja see poleks aus. Meie tahame, et Tallinnas oleks linnaosadel suurem kaal otsustamisel ja plaanime uues riigikogus pealinna juhtimise reformimise küsimuse üles tõsta. Tallinn erineb teistest omavalitsusest suuruse, tähtsuse ja töökorraldusega, volikogu ja riigikogu kattuvusega, mistõttu tuleb Tallinna erisust eraldi seadusega kaaluda," rääkis Solman.
Kõlvarti ettepanek
Mihhail Kõlvart on teinud ettepaneku vähendada linnavolikogu koosseisu 79 liikmelt 63 liikmeni. Riigikogule on ka esitatud vastav eelnõu.
"Kümme aastat tagasi, kui muudeti kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust kasvatades üle 300 000 elanikuga omavalitsuse volikogu koosseisu miinimumarv 79 liikmeni, toodi põhjuseks vajadus suurendada demokraatiat ning anda valimisliitudele ning väiksematele linnaosadele võimalus saada enda esindatus volikogusse," ütles Kõrvart.
79-liikmelise volikogu nõude võttis riigikogu vastu 10. detsembril 2008. aastal.
See oli Urmas Reinsalu idee, et välistada Edgar Savisaare Keskerakonna võimu.
Keskerakondlased on üritanud volinike arvu vähendada ka varem. 2015. aastal tegi toonane linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ettepaneku vähendada volikogu liikmete arv lausa 51-ni.
Eelnõu seletuskirjas võrdleb Kõlvart Tallinna elanike arvu ja volikogu liikmete arvu suhet Eesti lähiriikide pealinnade elanike arvu ja volikogude suurusega ning leiab, et Tallinna linnavolikogu liikmete arv on põhjendamatult suur.
2018. aasta andmed:
Helsingi - elanike arv 645 482, linnavolikogu liikmete arv 85
Riia - elanike arv 640 000, linnavolikogu liikmete arv 60
Vilnius - elanike arv 532 762, linnavolikogu liikmete arv 51
Stockholm - elanike arv 949 761, linnavolikogu liikmete arv 101
Rahvastikuregistri andmeil elas 1. jaanuari seisuga Tallinnas 453 033 inimest.
Kõlvart tahab ka kahe tooli seaduse vajalikkuse kaalumist
Samuti kritiseeris Kõlvart nn kahe tooli seadust ja ta arvab, et selle seaduse vajalikkus vajaks kaalumist. Ta ütles, et kahe tooli seadus tõi kaasa selle, et kohalikud liidrid ei saa enam kodukoha volikogus kaasa rääkida.
Maris Sild sotsidest ütles, et see vajaks tõepoolest arutelu. "Mis puudutab kahe tooli seaduse kriitikat, siis endise noorteorganisatsiooni juhina pean sellega nõustuma. Kohalik volikogu on tihti noorte esimene võimalus poliitikas kaasa rääkida ja kahe tooli seadus on seda võimalust kahtlemata vähendanud," sõnas Sild.
Urmas Reitelmann EKRE-st peab aga Kõlvarti väidet kahe tooli seaduse muutmiseks veidraks. "Mis keelab kohalikel liidritel kodukoha juhtimisel kaasa rääkida? Ega riigikogu liikmeks ei sunnita inimesi relvaähvardusel, minu teada on see vabatahtlik valik. Kui kodukoht näiteks Võrus on oluline, siis riigikogusse ei kandideerita. On päevselge, et Eesti teise otsa sõitmine, et osaleda mõnel volikogu komisjoni istungil, ei ole võimalik. Samas aga on nii volikogu ja parlamendi tööd Tallinnas võimalik teha vabalt. Linnavolikogu materjalid ei ole sedavõrd mahukad ega istungeid liiga sageli, et süvenemine poleks lihtliikmel võimalik, volikogu esimees ei saa loomulikult kahel toolil laiutada," rääkis Reitelmann.
Reformierakonna Kristen Michal ütles, et selle ettepaneku tausta tasub otsida Keskerakonna seest, sest kuuldavasti pole Kõlvarti ja kõigi erakonna riigikogu liikmete suhted pilvitud.
"Isiklikult ei arva, et Tallinna kümne põletavama probleemi hulgas oleks riigikogu liikmed. Pigem on nende taust ja teadmised seadusandlusest linnavolikogu töökultuuri tõstnud. Seetõttu ei pea ma õigeks välistada riigikogu liikme osalemine kohalikus elus, kui aega ja soovi on. Teen seda ise ja arvan, et sellest on kasu linnakodanike huvide kaitsel ning linnavõimu rumaluste ärahoidmisel," rääkis Michal.
Isamaad esindav Riina Solman teeb kahe tooli seaduse probleemseks Tallinna eripära, kus riigikogu ja volikogu liikmed suures osas kattuvad. "Asetades nn kahe tooli seaduse valimiste konteksti, siis Mihhail Kõlvarti ettepanek seab eelise tänastele linnajuhtidele - riigikogu liikmete kõrvalejäämine tähendaks opositsioonile mitte nii palju tuntud kandidaate samadel valimistel ja taas on eelis linna tänastel juhtidel ainuvõimu teostadasilmas pidades nende käsutuses olevat tohutut meediaparaati," kommenteeris Riina Solman.
Toimetaja: Aleksander Krjukov