Välisminister väljendas kohtumisel veendumust, et allianss on julgeolekuohtudega edukalt kohanenud ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel on NATO olnud töökindel.

"Kui me vaatame, mida NATO on seni teinud, siis on oma heidutusvõimet tugevdatud kas või meie Läänemere regioonis aasta-aastalt ja kuu-kuult. See protsess ei ole kindlasti tänaseks veel lõppenud, vaid jätkub niikaua, kuni selleks püsib vajadus ja see on kindlasti päris kaua. Loomulikult, eks siis tuleb ka nendes teistes sfäärides ja teistel tandritel oma valmidust ja reageerimisvõimet parandada. Kindlasti Eesti ekspertiis on eriti hinnatud just meie traditsiooniliselt tugevas kübervaldkonnas," kommenteeris Mikser "Aktuaalsele kaamerale".

Edasi tuleb täita need kohustused, milles lepiti kokku viimasel tippkohtumisel Brüsselis, edastas kaitseministeerium.

Peasekretäri eestvedamisel on praegu liitlaste laual plaan sajakonnast tegevusest, mis on teekaardiks alliansi edasiseks arendamiseks, nende hulgas näiteks kava sõjalise juhtimisstruktuuri kaasajastamiseks.

"Eesti jaoks on nendest tegevustest kõige olulisem võime juba olemasolevaid üksusi lisavägedega tugevdada, samuti planeerimine võimalikeks ootamatuteks kriisideks," sõnas Mikser. Välisminister rõhutas kohtumisel liitlaste koostööd tugevdavate õppuste tähtsust, tuues näiteks peatselt algava suurõppuse Norras.

Kohtumisel nenditi, et kuigi juba neljandat aastat näitavad liitlaste kaitsekulutused kasvu, eeldab julgeolekuolukord riikidelt jätkuvat kaitsekulutuste suurendamist.

Mikser kinnitas NATO peasekretärile Eesti pühendumust julgeoleku tagamisele ja allianssi tugevdamisele. "Eesti kaitse-eelarve on järgmisel aastal kavandatud 2,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust," kinnitas ta. NATO peasekretär Stoltenberg tänas Eestit kaitsekulude kahe protsendi tasemel hoidmise ja NATO lahingugrupi võõrustamise eest.

Kohtumisel arutati veel Euroopa Liidu ja NATO koostöö edasisi arenguid. Välisminister Mikser rõhutas, et Eesti huvides on Euroopa Liidu kaitsekoostöö edasine tugevdamine viisil, mis toetaks ühtlasi NATO-t. "NATO on ja jääb meie julgeoleku nurgakiviks," sõnas ta.

Euroopa Liidu ja NATO koostöös on Eesti jaoks olulised valdkonnad sõjaline mobiilsus, küberkaitse ja valmisoleku tugevdamine hübriidohtudele reageerimiseks.

Lisaks arutati kohtumisel NATO ja Venemaa suhteid. Mikseri sõnul tuleb NATO ja Venemaa suhetes hoida praegust tasakaalu heidutuse ja dialoogi vahel. "Edasine süvendatud koostöö on võimalik vaid juhul, kui Venemaa naaseb rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmise juurde," ütles Mikser.