Mälksoo rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et 1987. aastal sõlmitud leppega kohustusid mõlemad pooled vastavat tüüpi rakette mitte omama. Nüüd, kui nad seda lepingut enam teineteisele siduvaks ei pea, on loogiline järeldada, et nad võivad seaduslikult neid omada.

"Analüütikud on ka öelnud, et 1987. aastal oli Nõukogude liit selgelt juba nõrgenemas, seda on tõlgendatud nii, et see [lepe] polnud Venemaale kõige kasulikum tolles ajahetkes. Sellise ulatusega rakette võib USA-l merevõimekuses olemas olla - leping keelustab neid maal kasutamast. Ja sellisena on küsimus, kas oli nende kahe riigi vahel juba pariteet," sõnas ta ja märkis, et lisaks on vahepeal muutunud ka Hiina võimekus.

Rääkides kahe suurriigi sammu mõjust, ütles Mälksoo, et meile see midagi head ei tähenda.

"Juba Tšehhov ütles, et kui püss on seinal, võidakse seda etenduse käigus lasta. Relvade juurde tulek ei tähenda kunagi head," tõdes ta.

Professori sõnul polnud see lepe niisugune, mida tulnuks teatud perioodi järel uuendada, kuid USA ja Venemaa ei suutnud lihtsalt enam jõuda ühisele tõlgendusele, mida see lepe võiks tänapäeval tähendada.