Rjabkovilt küsiti pressikonverentsil, mida teeb Venemaa siis, kui USA peaks paigutama raketid Baltimaadesse, kaasa arvatud Eestisse.

"Teen kõik selleks, et see, millest te rääkisite, ei juhtuks," vastas ta.

"Olen veendunud, et kõik, kes meie poolt on seotud välispoliitilise tegevusega, kaitsevaldkonnaga ja julgeoleku tagamisega, töötavad kui ühtne meeskond, et mitte lubada tekkida olukorral, mis tähendab kõige selle kokkuvarisemist, mis oli aastakümneid Euroopa julgeoleku olemus."

Venemaa ei näe praegu Euroopasse keskmaarakettide paigutamise ohtu

Venemaa ei näe esialgu ohtu, et Euroopasse paigutataks kesk- ja lühimaaraketid, kuid sellise ohu tekkimine lähiajal pole välistatud, ütles Rjabkov.

"Ma ei hakkaks praegu arutama sõjalise vastasseisu teravnemist Euroopas USA või selle NATO liitlaste keskmaarakettide laialipaigutamise tõttu," ütles Rjabkov.

"Me seirame siiski väga hoolikalt, tähelepanelikult, üksikasjalikult Washingtonist ja Brüsselist, NATO peakorterist ja teistest NATO pealinnadest tulevaid märke. Vähemalt esialgu ei näi neil olevat plaani paigutada Euroopa maailmajakku uue põlvkonna keskmaa tuumarelvi," sõnas ta.

Samas Rjabkovi sõnutsi ei tähenda "NATO kavatsuste tänane puudumine seda, et need ei võiks sigineda homme või lausa täna õhtul".

Ta meenutas, et Vene president Vladimir Putin teatas ühepoolsest moratooriumist kesk- ja lühimaa rakettide laialipaigutamisele, kuni USA seda ise Euroopas või maailma muis piirkonnis ei tee.

"See, ma arvan on tähtis avaldus, mida tuleb eritleda ja arvestada kõikides pealinnades edaspidise kavandamisel," märkis Rjabkov.

Venemaa ootab USA-lt täpsustusi uue INF-i kohta

USA peab selgemalt sõnastama oma seisukohad uue keskmaa tuumajõudude lepingu (INF) sõlmimise kohta, selgitas Rjabkov.

"Me peame ootama ära, kuni täpsustatakse seda, mida praegu Washingtonis mõeldakse. Räägime sellest, et oleme läbirääkimisteks valmis ja ei keeldu neist, kuid ise me midagi algatama ei hakka," ütles ta.

"Kui USA on tõepoolest huvitatud ühe või teise protsessi käimalükkamisest, selle käivitamisest, peavad nad oma ettepanekut täpsustama. See on muutumatu seisukoht, mille sõnastas Venemaa president ja me peame sellest vääramatult kinni," rõhutas Rjabkov.

Vene asevälisminister ärgitas võitlema START-leppe säilitamise eest

Vene asevälisminister Rjabkov ärgitas neljapäeval võitlema strateegilise tuumarelvastuse piiramise lepingu START püsimajäämise eest.

"Tuleb võidelda selle lepingu püsimajäämise eest," sõnas Rjabkov seoses sellega, kui USA ja Venemaa teatasid nädalavahetusel osaluse peatamisest 1987. aastast pärinevas keskmaa tuumajõudude lepingus (INF).

INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. 

2011. aasta veebruaris jõustunud ja 2021. aasta veebruarini kehtiv START III näeb ette kasutusvalmis tuumalõhkepeade arvu vähendamise 1550-le, strateegiliste tuumalaengu kandjate (mandritevahelised ballistilised raketid ning pommitajatel ja allveelaevadel asuvad ballistilised raketid) arvu kärpimist 700-le.

Vene asevälisminister märkis: "Meremehed võitlevad laeva pinnalejäämise eest hetkeni, kui kapten viimasena päästepaati astub. Miks meie peaks teistmoodi käituma?"

"Plaan B seisneb tänasel päeval selles, et peame ühel või teisel viisil saavutama USA administratsioonilt siiski selgema seisukoha neis küsimustes, need on olemas, neid ei saa eirata. Me ei saa neist kõrvale hoida," rõhutas Rjabkov. 

Rjabkov pidas tõenäoliseks, et START-lepingu saatust hakatakse kasutama USA 2020. aasta presidendivalimiste kampaanias. 

Vene asevälisminister süüdistas Ühendriike tahtmatuses START-leppe üle kõnelusi pidada ja nimetas seda märguandeks Washingtoni soovist lasta sel aeguda. 

Rjabkov märkis, et USA on kohandanud tuumalõhkepea kandevõimega 56 allveelaevadelt väljatulistatavat mandritevahelist ballistilist raketti (ICBM) Trident ja 41 strateegilist pommitajat B-52H tavarelvastust kandvaks, kuid lükanud tagasi Venemaa korduvad taotlused kontrollitava viisi tagamiseks, kuidas välistada nende tuumakandjateks tagasimuutmist. 

"Kõige mustema stsenaariumi puhul võivad nad kanda ühtekokku 1286 tuumalõhkepead," esitas Vene asevälisminister arvud, mis tähendavad, et Ühendriigid võivad selle stsenaariumi puhul peaaegu kahekordistada START-ellepega lubatud kasutusvalmis tuumalõhkepeade arvu. 

Rjabkovi sõnul on START-i pikendamiseks aegumistähtaja järel veel viieks aastaks jäänud väga vähe aega. "See annab alust kahtlustada, et meie Ameerika ametivennad valmistavad ette pinda nende arutelude vältimiseks...et lasta sellele leppel vaikselt aeguda," ütles ta. 

Vastuseks küsimusele, kas võib arvestada, et START-i saatus otsustatakse USA järgmise administratsiooni ajal, juhtis Rjabkov tähelepanu asjaolule, et "5. veebruariks 2021 (mil kehtiv START III aegub) on USA järgmise presidendi ametisseasumisest möödas vaid kaks nädalat." 

"Kui vaadata varasemate administratsioonide kogemust, õnnestub selle ajaga tegelikult heal juhul määrata ametisse uue administratsiooni tähtsaimad ametnikud, rääkimata aseministritest ja kaitseministeeriumi tähtsamatest juhtidest jne," sõnas asevälisminister.

"Kuidas saab siis rääkida, et nad jõuavad otsustada midagi enne selle lepingu tähtaja lõppu? See oleks vähemalt naiivne," märkis ta

"Moskva täiesti teadvustab oma vastutust selle dokumendi saatuse ja strateegilise tasakaalu eest tervikuna, oleks lubamatu lasta kõike seda isevooluteed minna, oodates USA uut administratsiooni," rõhutas Rjabkov.