"Ühendriigid usuvad, et Venemaa ei pea tuumakatsetuste moratooriumist kinni nullvõimsuse standardiga kooskõlas oleval viisil," lausus Ühendriikide kaitseluureagentuuri (DIA) ülem mõttekojas Hudsoni instituut peetud kõnes. 

Termin "nullvõimsus" viitab tuumakatsetusele, milles ei toimu tuumaplahvatusele omast ahelreaktsiooni. 

"Meie arusaam tuumarelvaarendusest paneb meid arvama, et Venemaa katsetustegevused aitavad tal täiustada oma tuumarelvavõimeid," ütles Ashley ja lisas, et USA on tuumakatsetuste moratooriumist rangelt kinni pidanud. 

DIA ülem näis taganevat vastuseks ajakirjaniku täpsustavale küsimusele Venemaa väidetava rikkumise kohta sellest, et Venemaa on tegelikult tuumakatsetusi korraldanud, ja ütles, et "me usume, et neil on võime seda teha - neil on selleks kõik paigas". 

Briti rahvusringhäälingu BBC andmeil ütles Ashley, et Venemaa katsetab väikse võimsusega tuumarelvi ilmselt Novaja Zemlja saartel. 

CTBT (Comprehensive Test Ban Treaty) keelab sõjalise või tsiviileesmärgiga tuumaplahvatuste korraldamise ja leppega on liitunud 196 liikmesriiki - 183 riiki on selle allkirjastanud ja 164 ratifitseerinud. Leping pole jõustunud.

CTBT jõustumiseks peavad selle allkirjastama ja ratifitseerima 44 riiki, kes võtsid 1994.-96. aastani osa keelustamisleppe läbirääkimistest ning omasid sel ajal tuumareaktoreid. Praeguseks on seda teinud 36 riiki, seal hulgas tuumariigid Prantsusmaa, Venemaa ja Suurbritannia.

Lepingut on valdavalt tõlgendatud nii, et see keelab igasuguse katsetamise, sealhulgas väga väikse võimsusega tuumalaengu õhkimise. 

Ühendriigid on varem kinnitanud, et Venemaa peab kinni lepingust, mille ta on allkirjastanud ja ratifitseerinud. 

USA ise on lepingu allkirjastanud, kuid kongress jättis 1999. aastal selle vabariiklaste vastuseisu tõttu ratifitseerimata. 

Vabariiklaste neokonservatiivne tiib, kuhu kuulub ka president Donald Trumpi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton, ei toeta lepet, kuna see on nende sõnul rakendamatu ja piirab USA suveräänsust. 

Trumpi valitsus alustas veebruaris kuus kuud kestvat protsessi keskmaa tuumajõudude lepingust (INF) lahkumiseks, sest selle väitel on Venemaa lepingut pikka aega rikkunud. 

USA ja Venemaa on alustanud esialgseid arutelusid 2021. aasta veebruaris aeguva strateegilise tuumarelvastuse lepingu (START III) pikendamise üle. 

Ühendriikide valitsus tahab sõlmida relvastuskontrollilepingut, kuhu kuuluksid nii Venemaa kui ka Hiina, kes on oma tuumaarsenali tempokalt kasvatamas, kuid jääb selles vallas endiselt Washingtonist ja Moskvast kaugele maha.

Moskva: Venemaa süüdistamine tuumakatsetustes on provokatsioon

USA kaitseministeeriumi esindaja avaldus võimalikust üliväikse võimsusega tuumarelva katsetamisest Venemaal on alusetu, teatas Vene välisministeeriumist neljapäeval. 

"Peame USA avaldust võimalikust üliväikse võimsusega tuumarelva katsetamisest Venemaal jämedaks provokatsiooniks. Sellised süüdistused on alusetud ja suunatud meie riigi järjekordsele mustamisele," seisis Vene välisametkonna veebikommentaaris.

Ministeerium leidis, et taoliste avalduste eesmärk on "juhtida rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu kõrvale USA enda keeldumisest tuumakatsetuste üleüldise keelustamisel lepingule alla kirjutada". 

"Enamgi veel, ei ole välistatud, et jutt on Washingtoni ettevalmistustest sel ajendil taasalustada omaenda tuumarelvakatsetusi," rõhutati ministeeriumist, lisades, et "sellised rünnakud on maailma meedia kaasamisel muutunud tavanähtuseks".

Kreml: Putin saatis keskmaaraketilepingu peatamise eelnõu parlamenti

Vene riigdiduuma esimees Vjatšeslav Volodin ütles, et duumasse saabus president Vladimir Putinilt seaduseelnõu keskmaa tuumajõudude lepingu (INF) peatamisest.

"President saatis duumasse eelnõu Venemaa-poolse INF-i toimimise peatamise kohta," ütles Volodin neljapäeval ajakirjanikele.

Eelnõu kohaselt saab president volituse lepingu toimimine taastada.

Äsja määras Putin asevälisminister Rjabkovi presidendi esindajaks INF-i peatamise menetlemisel, seisis õigusteaeportaali ilmunud korralduses.

Riigiduuma hakkab eelnõu arutama 18. juunil.