Stoltenberg: NATO vastab Venemaa INF-i rikkumisele ({{commentsTotal}})

{{1549979580000 | amCalendar}}
Foto: Francisco Seco/AP Photo/Scanpix

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles teisipäeval, et allianss vastab Venemaa keskmaa tuumajõudude lepingu INF rikkumisele ja valmistub Venemaa rakettide arvu kasvuks, kuid ei kavatse paigutada Euroopasse uusi maapealseid tuumarakette.

"Kõik sammud koordineeritakse, need on mõõdukad ja kaitselised ning me ei kavatse paigutada Euroopasse uusi maapealseid tuumarakette," ütles Stoltenberg.

USA käivitas 2. veebruaril Venemaa rikkumistele viidates kuuekuise INF-ist lahkumise protsessi. Venemaa eitab süüdistust.

Stoltenberg ütles, et NATO ministrid arutavad kolmapäeval, missuguseid samme peaks allianss astuma kohanemaks maailmaga, kus on rohkem Vene rakette.

"Ärgitame Venemaad (leppest) taas kinni pidama, kuid samal ajal valmistume maailmaks ilma INF leppeta ja rohkemate Vene rakettidega," ütles Stoltenberg.

"Me ei taha peegeldada seda, mida Venemaa teeb, kuid peame tagama tõhusa heidutuse ja kaitse," lisas ta.

Stoltenberg kordas ka hoiatust, et uued Vene raketid suurendavad tuumakonflikti tõenäosust, kuivõrd need on mobiilsed ja raskesti tuvastatavad.

USA saadik NATO-s Kay Bailey Hutchison ütles, et Pentagon on asunud uurima uute rakettide tõrjumise viise.

"Ameerika tundis, et meil on aeg luua kaitse ja mitte jääda kaitsetuks, kui Venemaal on raketid, mis lepet rikuvad," ütles ta.

"Mis edasi saab? Esiteks, kõik kaitse, mille kallal me töötame, on tava- mitte tuumarelvastus," lisas Hutchison.

1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Leppega üritati lõpetada võidurelvastumine Euroopas.

Stoltenberg: Brexit NATO ja Suurbritannia suhteid ei muuda

Brexit ei muuda Ühendkuningriigi suhet NATO-ga ning suurendab NATO tähtsust, ütles Stoltenberg.

"Brexit muudab Suurbritannia suhteid Euroopaga, kuid ei muuda suhteid NATO-ga. Kui me juba selleni jõudsime, siis see suurendab NATO tähtsust, sest NATO on plats, kus kogunevad Euroopa partnerid, mõni neist EL-i liige, mõni mitte, ja nendega koos USA ja Kanada," ütles ta ajakirjanikele pressikonverentsil.

Peasekretär tervitas Suurbritannia kaitseministri Gavin Williamsi kõnet ja tema "selget läkitust, et Suurbritannia jääb NATO-le ustavaks".

"Suurbritannia on eeskujuks, sest kulutab riigikaitsele rohkem kui 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Suurbritannia panustab meie ühiskaitsesse kõrgtehnoloogilisi vahendeid," ütles Stoltenberg.

Tema sõnutsi osaleb Ühendkuningriik "paljudes missioonides ja operatsioonides ja paigutas oma lahingurühma Eestisse".

Williamson ütles esmaspäeval, et NATO peab aitama Balkani maadel ja Ukrainal Venemaa sekkumisele vastu seista ja sellest vabaneda.

Stoltenberi sõnul ei suuda EL NATO-t Euroopa kaitsel asendada

Stoltenberg ütles, et Euroopa Liit ei suuda NATO-t Euroopa kaitsel asendada.

"Olen täiesti kindel, et PESCO (EL-i alaline struktureeritud kaitsekoostöö) aitab ületada Euroopa kaitsetööstuse killustatuse. See tugevdab jõude, mis eraldatakse NATO egiidi all toimuvate operatsioonide jaoks. Ja see on väga hea, sest need on ühe mündi kaks külge," ütles Stoltenberg pressikonverentsil.

Ta hoiatas dubleerimisohu eest ja rõhutas, et EL ei suuda Euroopa kaitsel NATO-t asendada.

"Keegi ei suuda asendada NATO-t, kui me räägime kollektiivsest julgeolekust ja kaitsest. Me näeme Euroopa liikmete koostööd NATO-s: õppused, jõudude ja vahendite arendamine. Me teeme väga tihedat koostööd ka riikidega, kes NATO-sse ei kuulu: Soome, Rootsi. Nad osalesid EL liikmetena õppusel Trident Juncture," märkis peasekretär.

"Mis on väga tähtis -- peame vältima pettekujutelma, et Euroopa saab ilma NATO-ta hakkama, sest kaks maailmasõda ja külm sõda näitasid, et Euroopa julgeoleku tagamiseks vajame Atlandi-ülest telge, eriti pärast Brexitit," rõhutas Stoltenberg.

"EL-i pingutused ei suuda asendada NATO-t," lisas peasekretär.

Ta meenutas, et NATO eelarve põhiosa laekub riikidelt, mis EL-i ei kuulu -- USA-lt, Kanadalt, Türgilt ja Norralt -- ning alliansi operatiivtaktikalised rühmad ei koosne NATO Euroopa liikmetest. Tema sõnul on "vaja toetada mitte üksi Euroopa, vaid ka Atlandi-ülest osist".   

NATO lahkub Afganistanist pärast rahu saabumist

Stoltenberg sidus teisipäeval NATO lahkumise Afganistanist rahu saabumisega riiki.

"Kuid me näeme ka pingutusi rahu saavutamiseks Afganistanis. USA teavitab liitlasi pidevalt. Me jätkame konsultatsioone võimaliku rahulepingu tagajärgedega üle ja selle üle, kuidas NATO saaks seda toetada," ütles ta ajakirjanikele pressikonverentsil.

NATO kaitseministrite 13.-14 veebruari kohtumise päevakorda kuulub ka Afganistani sõda. 

"Esialgu on kokkuleppest vara rääkida. NATO jätkab Afganistani julgeolekujõudude abistamist tingimuste loomisel olukorra rahumeelseks lahendamiseks," jätkas Stoltenberg. 

Vastuseks küsimusele Afganistani valitsuse ja Talibani läbirääkimiste võimalikkuse kohta tõstis ta esile Afganistani presidendi Ashraf Ghanī pingutused rahuprotsessi edendamiseks. 

"Ei ole Afganistanis püsikindel rahu võimalik ilma lepitusprotsessita, sh seadusliku valitsuse valimisega, millel oleks tähtis osa rahu loomisel," lausus Stoltenberg.

NATO osa on rahuprotsessi poliitiline toetamine. Samuti osutatakse sõjalist abi -- valmistatakse ette asjatundjaid ja nõustatakse. Kõike seda rahuprotsessi tarvis tingimuste loomiseks, "et Taliban mõistaks: sõjaga ei saavuta nad midagi, peab arutama asja läbirääkimiste laua taga", ütles peasekretär.

Afganistanist lahkumise väljavaadete kohta selgitas ta, et NATO ei täpsusta oma jõudude väljaviimise aega, vaid peab läbirääkimisi rahuleppe üle, "mis võib mõjutada USA ja NATO jõudude Afganistanis viibimist". "Aga alles siis, kui saavutatakse kokkulepe," rõhutas peasekretär.

Ta kordas, et NATO loob selleks tingimusi ja "NATO-l tuleb veel paljugi teha". "NATO viibib seal, toetab rahuprotsessi ja annab Talibanile selgeid signaale," ütles ta.

Stoltenberg: NATO muretseb GPS-i signaali segamise pärast Norras

NATO muretseb Venemaa tegevuse pärast, millega segati GPS-i signaali Norras toimunud NATO õppuse Trident Juncture ajal, ütles NATO peasekretär.

"Mis puudutab eraldi võetud tsiviillennunduse, ja päästeotsingu operatsioonide GPS navigaatoreid, on eriolukordades nende summutamine väga ohtlik," ütles ta ajakirjanikele pressikonverentsil.

Ta nimetas taolist tegevust väga ohtlikuks ja vastutustundetuks. 

"Nimelt seepärast väljendasid Norra ja teised NATO põhjapoolsed liikmesriigid tõsist muret. NATO jätkab õhusõiduohutuse küsimuse tõstmist Venemaa ees, sest Norra ja teiste NATO liikmete koostöö Venemaaga põhjalas on seotud otsingu ja päästega. Selline GPS-i signaali summutamine õõnestab mitte ainult NATO liikmete, vaid ka Venemaa enda pingutusi, kui ta peaks põhjalas abi vajama," võttis peasekretär asja kokku. 

2018. aasta oktoobris-novembris toimunud NАТО õppusel Trident Juncture häiriti Venemaalt Koola poolsaarelt GPS-i signaali, kinnitasid nii Norra kui Soome. Kreml on need süüdistused tagasi lükanud.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: