"Välisilm": kas INF-leppe lõpp toob uue võidurelvastumise? ({{commentsTotal}})

Foto: TASS/Scanpix

Veel külma sõja lõpuaastail sõlmitud keskmaa tuumajõudude lepe (INF) leiab tänavu oma lõpu, sest nii Ameerika Ühendriigid kui Venemaa on teatanud, et lahkuvad leppest. "Välisilm" uuris, kas leppe kadumine võib tähendada ka uut võidurelvastumise lainet.

Aasta oli 1987 ja Külma sõja lõpukümnendi võidurelvastumislaine oma tipul, kui toonaste superjõudude liidrid Ronald Reagan ja Mihhail Gorbatšov kirjutasid alla leppele, mis keelas raketid laskeulatusega 500 kuni 5500 kilomeetrit.

Nüüd ütleb aga USA president Donald Trump, et lepe on sisuliselt kehtetu, sest kõik osapooled pole sellest kinni pidanud. "Meil tõesti pole muud võimalust. Võib-olla suudame mingi teistsuguse leppe üle läbi rääkida, lisades ka Hiina ja teised, aga võib-olla me ei suuda. Kui nii läheb, ületame aga mäekõrguselt teiste kulutusi ja arendustööd," on ta rõhutanud.

Leppest tulenevad laskeulatuspiirangud tähendasid sisuliselt seda, et Euroopa ulatuses antud relvaliiki kasutada ei saanud. Kaitseminister Jüri Luige sõnul oli see teadlik valik. "Need raketid on raskesti nähtavad, raskesti tabatavad, nende eelhoiatusaeg on ülimalt lühike ja see teeb nad väga ohtlikuks relvaliigiks," kommenteeris ta.

Teisisõnu - kui mandritevaheliste ballistiliste rakettidega on lennuaeg paarkümmend minutit, siis keskmaa rakettide puhul jääb see üksnes mõne minuti piiresse. Just seda tüüpi relvasüsteeme ongi aga Venemaa juba hoolega välja töötanud.

"Ma olen nõus kaitseministeeriumi ettepanekuga alustada tööd raketiga Kalibr ning uue keskmaa ülehelikiiruseliselise raketi välja töötamist. Samal ajal tahan rõhutada, et me ei peaks ja me ei lase end tirida kallisse võidurelvastumisse," on Venemaa president Vladimir Putin selgitanud.

Lubadus kallisse võidurelvastumisse mitte laskuda on ilmselt siiras, sest just see oli ka üks elemente, mis Nõukogude Liidu 1980. aastatel laostumiseni viis.

"Kõige olulisem, mida mõista, on see, et Venemaa kasutab seda peamiselt ähvardamiseks. Selle tarbeks pole suurt arvu relvi vajagi. Muidugi, kui sellest saab tõeline võidurelvastumine, siis ei ole Venemaal võimalustki. See kurnaks ta majanduse, kurnaks ta ühiskonna ning lõpuks variseks nad kokku nagu Nõukogude Liitki," sõnas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tomas Jermalavicius.

Jermalavicius rõhutab aga, et seni on Venemaa psühholoogiline mõjutustegevus toiminud, sest Euroopa Liit pole ei sõjaliselt ega poliitiliselt Venemaa kasvavaks sõjakuseks valmis. Nüüd on teaduri sõnul olulisim just see, kui ühtsena NATO allianss püsib, ja samas ka, kui vastuvõtlikud on ameeriklaste liitlased keskmaarakette võõrustama.

"Olgu Aasias või Euroopas - võib olla liikmesriike, kes pole väga huvitatud [nende relvade võõrustamisest]. Olgu siis Jaapan, Lõuna-Korea või Filipiinid Aasias või siis ka Euroopa liitlased. Ainus, kes paistab olevat kohe hea meelega valmis ükskõik, mida ameeriklased välja töötavad, võõrustama, on Poola," ütles ta.

Kas Ida-Euroopasse nüüd lähiajal uusi relvi paigutatakse, on veel vara öelda. Jüri Luik ütles hoopis, et teda teeb murelikuks see, kuidas järjepanu on eri relvastuskontrolli formaadid Euroopas hääbunud. Kuid eks jutuks on tulnud ka Eestisse nende keskmaa rakettide paigutamine.

"Ma seda ei pea tõenäoliseks, sest nende rakettide kontseptsioon on teistsugune. Ja Eestisse paigutatud seda tüüpi relvad oleksid ülimalt haavatavad, väga hästi nähtavad. Mingit sõjalist loogikat nende paigutamiseks Eestisse ei ole. Rääkimata poliitilisest. Nii et ma usun, et seda nüüd küll ei juhtu. Vähemalt kindlasti mitte nähtavas tulevikus," märkis Luik.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: