Venemaale esitatakse ametlik teade leppest taganemisest kuue kuu jooksul, märkis Pompeo Reutersi teatel.

USA välisminister nentis, et kui Venemaa leppe tingimuste juurde ei naase, siis INF-i lepe ka lõpeb. Samas sõnas Pompeo, et Washington on valmis jätkuvalt Venemaaga relvastuskontrolli teemal läbi rääkima ning et Moskva on valmis oma seisukohti muutma.

"Ühendriigid peatavad oma kohustused INF-leppes ja alustavad INF-leppest lahkumise protsessi, mis jõuab lõpule kuue kuu jooksul, kui Venemaa ei hakka taas lepet täitma ega hävita kõiki seda rikkuvaid rakette, heitjaid ja nendega seotud varustust," ütles ka president Donald Trump avalduses.

"USA on INF-leppest rohkem kui 30 aastat täielikult kinni pidanud, kuid me ei lase end selle tingimustel piirata samal ajal, kui Venemaa ei räägi oma tegude kohta tõtt," lausus Trump. 

Pompeo lausus, et Washington peatab oma kohustused leppe alusel laupäeval ja kui Venemaa leppe täitmise juurde ei naase, "leping lõpetatakse". 

Välisministri sõnul tahavad Ühendriigid endiselt pidada Venemaaga relvastuskontrolli alaseid läbirääkimisi. "USA on lootusrikas, et meil õnnestub asetada oma suhted Venemaaga paremale alusele, kuid on Venemaa asi muuta kurssi praeguselt destabiliseeriva tegevuse mustrilt mitte ainult selles küsimuses, vaid ka paljudes teistes," sõnas Pompeo.

Ühendriikide lahkumine, mida on oodatud juba mitu kuud, järgneb aastaid kestnud lahendamata vaidlusele Venemaaga 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise üle, mida lepe hõlmab.

Washingtoni hinnangul rikub lepet Venemaa tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Moskva hinnangul ei riku rakett lepet, sest selle laskeulatus on kuni 480 kilomeetrit.

Pompeo teatas 4. detsembril, et Washington alustab 2. veebruaril INF-lepingust lahkumise protsessi, kui Venemaa ei naase 60 päeva jooksul selle täitmise juurde. USA ametnikud on ka ähvardanud, et Pentagon asub tööd uue raketisüsteemi ehitamiseks, mis muidu oleks leppega keelustatud.

USA ametnikud on väljendanud muret ka Hiina üle, kes ei ole 1987. aastal sõlmitud leppe osapool. Hiina on seadnud Aasias üles suure hulga rakette, mille tegevusraadius ulatub kaugemale INF-lepingus ette nähtud piiridest. INF-ist lahkumine võimaldab Trumpi administratsioonil seista vastu ka Hiinale, kuigi esialgu pole selge, kas ja kuidas ameeriklased seda teeksid.

Moskva USA otsusest: jätame endale õiguse vastusammudeks

Moskva jätab endale USA lõpliku otsuse korral lahkuda keskmaa tuumajõudude lepingust (INF) õiguse astuda vastusamme, teatas Vene välisministeerium reedel. 

"Kui Washington kujundab lõpliku seisukoha ja lahkub INF-lepingust, jätab Moskva endale õiguse reageerida vastavalt ja astuda vastusamme," lausus Vene välisametkonna pressiesindaja Maria Zahharova telekanali Rossija 1 eetris.  

Tema sõnul on USA lahkumine osa selle lähenemisest lahkuda rahvusvahelistest lepetest ja vabastada end kohustustest erinevates rahvusvahelise õiguse sfäärides.

"Asi ei puuduta Venemaa süüd selle lepingu rikkumise eest ega ka Hiinat ega ühtegi teist rahvusvahelise julgeoleku tegurit. See on USA strateegia hoida kõrvale oma õiguslikest kohustustest," lausus pressiesindaja. 

Ühendriikide nõudmine, et Venemaa hävitaks INF-lepinguga seoses kõik relvasüsteemid, mis võivad seda rikkuda, on Washingtoni "lemmikunistus", lausus Zahharova.

Vene asevälisminister Sergei Rjabkov ütles varem reedel teleusutluses, et USA lahkumine keskmaa tuumajõudude lepingust on möödapääsmatu väljavaade.

"Küsimus on praegu selles, kas USA astub ka järgmisi samme, näiteks annavad üle teate, et nad tõepoolest lahkusid (INF-ist). Arvan, et see on möödapääsmatu väljavaade, ja siin ei tule mingeid kõrvalekaldumisi sellest, millest omal ajal teatas USA president Donald Trump ja tema julgeolekunõunik John Bolton, kui ta Moskvas käis," ütles Rjabkov.

"See mäng on mängitud, USA heidab lepingu muidugi kõrvale," rõhutas Rjabkov. 

"See on tõsine samm. See tähendab de facto Washingtoni vabanemist igasugustest lepingulistest piirangutest. Kuid vormilist lahkumist 2. veebruaril ei tule," prognoosis Rjabkov.

Kindral: USA INF-ist lahkumisele suudab Venemaa sõjaliselt kiiresti vastata

USA lahkumine keskmaa tuumajõudude leppest (INF) ähvardab saatuslike tagajärgedega riike, mis paigutavad oma alale Venemaad ohustavad Ühendriikide relvad, ütles Vene kindralstaabi endine ülem armeekindral Juri Balujevski reedel.

"Millised ähvardused saavad need olla? Rakettide paigutamine, nagu omal ajal olid Pershingid Euroopas, kusagil Aasias, võib-olla kusagil Jaapanis, sh nende suunamine Hiina vastu. Eks need riigid, mis soostuvad nende rakettide paigutamisega, peavad suurepäraselt mõistma, et kõige hirmsama juhtumisel saavad neist vastulöögi objektid," ütles Balujevski vastuseks Interfaxi küsimusele Venemaa võimaluste kohta tõrjuda ohte, mis avanevad pärast USA INF-ist lahkumist.  

Aastatel 2004-2008 Vene kindralstaapi juhtinud Balujevski märkis seejuures, et Venemaa on sõjalises mõttes valmis USA lahkumisele INF-ist kiiresti reageerima. 

"Nende tehniliste ja tehnoloogiliste küsimuste tingimustes meil muret ei ole. Kõik, mis on merel, pean silmas rakette Kalibr, kõik, mis on tõstetud õhku - see kõik korvab kiiresti maismaa osise," sõnas ta. 

Nentides, et "INF oli üheselt desarmeerimisleping, sest USA pressis meile peale ja Venemaa hävitas kogu maapealse kesk- ja läkimaarakettide taristu," märkis Baljuevski, et viimastel aastatel on Venemaa relvastusse jõudnud õhust ja merelt lähtuvad keskmaaraketid, mida varem ei olnud.

"See ei ole meie valik," märkis kindral, "meid sundisid selleks ameeriklased. Üritasime mitu korda anda sellele lepingule üleilmset iseloomu, kuid asjatult."

Ta märkis seejuures, et mõistis ammu INF-i desarmeerivat iseloomu, Venemaa lootis millegi peale, mingitele partnersuhetele, et selle lepinguga ühinevad teisedki riigid".

"Möödus palju aastaid, aga asi seisab sealsamas," ütles Balujevski.

Putin arutas julgeolekunõukoguga Venezuelat ja INF-lepet

Vene president Vladimir Putin arutas julgeolekunõukogu liikmetega Venezuela olukorda ja USA eeldatavat otsust lahkuda keskmaa tuumajõudude lepingust (INF), ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov reedel.

"Arutati olukorda Venezuelas. Rõhutati, et riik peab saama tegeleda oma sisepoliitilise kriisiga iseseisvalt, võõrriikide sekkumiseta," sõnas Peskov.

Üksikasjalikult vaeti strateegilist stabiilsust ja rahvusvahelist julgeolekut seoses USA kavatsusega lahkuda INF-leppest, lisas ta.

Saksa välisminister: INF on kehtetuks muutunud

Venemaa rikkus keskmaa tuumajõudude lepingut INF, millest USA on otsustanud lahkuda, nii et Euroopal on karta uut võidurelvastumist, ütles Saksa välisminister Heiko Maas reedel.

Saksa välisminister, kes on viimastel nädalatel Moskva ja Washingtoni vahet sõites püüdnud INF-lepet päästa, ütles nüüd, et Venemaa ei ole selle rikkumist lõpetanud.

"Tuleb märkida, et Vene pool on INF-lepet rikkunud ja et viimase 60 päeva üleskutsed suuremale läbipaistvusele ja täiendavale informatsioonile ei ole midagi andnud," ütles Maas Bukarestis Euroopa Liidu välisministrite kohtumise kõrvalt.

"Lepe, millesse kuulub kaks lepingupoolt ja mida üks pool on rikkunud, on de facto kehtetuks muutunud," tõdes ta.

Vene president Vladimir Putin on hoiatanud uue võidurelvastusmise eest, kui INF kokku kukub. Väljavaade teeb Euroopa riigid murelikuks.

Ungari välisministri Péter Szijjártó sõnul on ajalugu õpetanud, et "kui ida ja lääne vahel on konflikt, kaotavad alati keskeurooplased".

Ungari-sugustel riikidel ei ole mingeid hoobi selliste protsesside mõjutamiseks, "jääb vaid loota pragmaatilisemale koostööle ida ja lääne vahel", lisas ta. 

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on öelnud, et alliansi sõjaväejuhid alustavad ettevalmistusi "maailmaks ilma INF-leppeta".

NATO avaldas täielikku toetust USA otsusele INF-leppest lahkuda

NATO avaldas USA otsusele täielikku toetust. "Ühendriigid tegid seda vastusena märkimisväärsele ohule Euroopa-Atlandi julgeolekule, mida põhjustavad Venemaa 9M729 maalt tulistatavate tiibrakettide salajased katsetused, tootmine ja kasutuselevõtt. Liitlased toetavad seda otsust täielikult," teatas NATO.

Allianss märkis samas, et Ühendriikide kuus kuud kestev lepingust lahkumise protsess jätab Venemaale viimase võimaluse oma lepingut rikkuv raketisüsteem hävitada. 

"Me püüdleme jätkuvalt konstruktiivsete suhete poole Venemaaga nii palju, kui Venemaa teod seda võimaldavad. Kutsume Venemaad kasutama järelejäänud kuut kuud INF-lepingu säilitamiseks selle täieliku ja tõendatava täitmise juurde naasmise teel," teatas NATO. 

Russia is in material breach of the #INFTreaty & must use next 6 months to return to full & verifiable compliance or bear sole responsibility for its demise. #NATO fully supports the US suspension & notification of withdrawal from the Treaty: https://t.co/VOhUB0HoAd pic.twitter.com/28Rwicqr8o

— Jens Stoltenberg (@jensstoltenberg) February 1, 2019

Merkel: jätkame Venemaaga arutelu INF-i säilitamise üle

Saksamaa jätkab Venemaaga arutelu, kuidas säilitada keskmaa tuumajõudude leping (INF), kui USA peaks tõepoolest sellest lahkuma, ütles Saksa kantsler Angela Merkel reedel.

"Me panustame sellele, et kasutada kuuekuist tähtaega ja pidada teisi läbirääkimisi. Me mõistame, et Venemaa on seda lepingut rikkunud, seepärast tuleb rääkida Venemaaga. Omalt poolt teeme kõik, et muuta need läbirääkimised võimalikuks," ütles Merkel Berliinis ajakirjanikele.

Kantsler ütles, et juhul, kui konsensusele jõuda ei õnnestu, uurib NATO tähelepanelikult lepingu murdmise tagajärgi ja teeb edasised järeldused".

"Praegu tuleb aken läbirääkimisteks lahti hoida," sõnas Merkel.