Reformierakondlane Maris Lauri ütles, et asja tuleks vaadata targalt ehk raievanusesse jõudnud mets on mõistlik maha võtta, mitte lasta tal n-ö jala peal mädaneda.

"Meil on raieküpseks saanud või kohe saava metsa hulk lähiaastatel kõvasti kasvamas. Teatud mõttes on see paratamatus. Kui me tahame vältida, et mets haiguste poolt hävib, oleks mõistlik ta maha võtta. Seda tuleb teha viisil, mis oleks keskkonnale ja metsale loomulik ja keskkonnasõbralik," sõnas Lauri.

Lauri nõustus sellega, et inimesi häirib enim see, kui nende kodulähedane mets võetakse maha. Samas tuleb leppida, et omanikule jääb õigus. "Eriti, kui tegu on eraomanikuga."

Isamaa kandidaat Ulla Preeden märkis, et me püüame liiga palju vastandada ettevõtjaid keskkonnainimestega, kes mõlemad võivad olla äärmuslikud.

"Isamaa on toetanud seda, et lähtutakse ekspertide ja teadlaste soovitustest ja seisukohtadest. Ühisosa on leida raske, kuid peame jõudma kompromissini, sest metsade majandamisest täielikult loobuda ei saa," rääkis Preeden.

Keskerakondlasest majandusminister Kadri Simson tuletas meelde, et raiemahtude üle käib metsanduse arengukavas laiapõhjaline arutelu.

"Kui seal leitakse kompromiss, siis seda tulebki järgida, sõltumata sellest, mis on ühe või teise erakonna programmis kirjas. Kompromiss tähendab muidugi seda, et kõigile tundub, et natuke liiga palju on tulnud järele anda," ütles Simson.

Ta kinnitas, et erametsaomanikul on põhjendatud ootus, et ta võib oma metsa majandada ning seda õigust riik neilt ära võtma ei lähe.

Reformierakonna valimisprogrammi üks ettepanek on lõpetada riigimetsa majandamise keskuse (RMK) dividendimaksete suunamine otse riigieelarvesse.

Selle kohta ütles Simson, et RMK teeb suuri kulutusi ka metsa- ja matkaradade arendamiseks ja metsade hoidmiseks.

Maris Lauri sõnul ei soovi Reformierakond, et dividendimaksed lõppeks, vaid osa dividendidest võiks suunata spetsiaalsesse fondi. "Sellega saaks arendada keskkonda toetavaid tehnoloogiad majanduses. Et oleks suunatud, mitte ei läheks jooksvateks kuludeks."

Roheliste esindaja Inga Raitar pidas kummaliseks, et metsa kui ühisvara ainus eesmärk on olla väärindatud ja et keegi kiiresti sellest kasumi välja pigistaks.

"Meil ei ole Eestis ohtugi, et väljaspool looduskaitsealasid oleks metsi, mis mädaneks või hakkaks kokku kukkuma. Majandus ei saa olla loodusväärtuse ümbertöötlemine, mis jätab loodusesse tühja koha," sõnas Raitar, kelle arvates peaks Eesti jõudma sinise majanduseni, mis tagab keskkonna, kogukonna ja riigi kui terviku huvid.