Marku Lamp: avalikud vastused metsanduse teemal ({{commentsTotal}})

Marku Lamp
Marku Lamp Autor/allikas: Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp vastab oma kommentaaris Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri esitatud metsanduse arengukava koostamist puudutavatele avalikele küsimustele.

Metsanduse järgmise kümnendi arengukava kokkupanek on jõudnud sinnani, et enam kui aasta jooksul kirjeldatud probleemide ja nendele pakutud lahenduste põhjal tuleb hakata koostama metsanduse arengustsenaariume.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür on olnud arengukava tegemise juures algusest peale. Nüüd süüdistab arengukava juhtkogusse kuuluv Tüür ministeeriumi suletud uste poliitikas ning esitab ministeeriumile ajakirjanduse kaudu küsimusi. Olgu siin neile antud siis ka avalikud vastused.

Kõigepealt selgituseks, et arengustsenaariumide koostamist tutvustati juhtkogule 17. juunil. Et seda tehakse, oli juhtkogu liikmetele ka ette teada antud. Pärast kohtumise protokolli kooskõlastamist saab kohtumise info ka ministeeriumi kodulehel kõigile nähtavaks.

Kohtumisel oli juhtkogul võimalik esitada ettepanekuid, mida liikmed ka tegid. Näiteks sai kokku lepitud, et kaasame juhtkogu augusti lõpus esmaseid arengustsenaariume üle vaatama.

Nüüd Tarmo Tüüri esitatud küsimuste juurde.

  1. Milline on arengustsenaariume koostavale töövõtjale antud lähteülesanne? Jääb arusaamatuks, miks pole selle sisu kõigile tutvumiseks avalikustatud ega enne koostamist juhtkoguga läbi arutatud .

Arengustsenaariume koostava töövõtja ülesanne põhineb juhtkogus 6. märtsil arutatud kirjeldusel. Arengustsenaariumide koostamise alusmaterjaliks on huvirühmade aruteludest tulnud ettepanekud. Arengustsenaariumid koostavad teadlased koostöös mõjude hindamise läbiviijatega.

Sellest lähtuti arengustsenaariumide kirjutaja otsimisel. Lähteülesandes oli kirjas, et metsanduse 2021.-2030. aasta arengukava arengustsenaariumid tuleb kirjutada valmis tänavu septembri lõpuks. Muu hulgas oodatakse töövõtjalt:

  • arengustsenaariumide suundade valikut koostöös tellija ning keskkonna jm mõjude hindajaga;
  • arengustsenaariumide koostamist lähtuvalt huvirühmade aruteludest tulnud ettepanekutest koostöös valdkonna teadlastega;
  • informatsiooni vahetamist keskkonna jm mõjude hindajaga, sh mõjude lisamist arengustsenaariumidele;
  • arengustsenaariumide tutvustusi juhtkogus ning mujal (kokku vähemalt nelja ettekannet).

Tegevuste detailsus on piiratud töömahuga, mis on 140 tundi. Lisaks toetavad töövõtjat neli teadlast.  Otsida arengustsenaariumide koostamiseks kirjutaja, panid pärast juhtkogu 6. märtsi arutelu ette juhtkogu teadlased.

  1. Millisest metoodikast lähtudes arengustsenaariumid koostatakse? Juhtkogu koosolekul jäi selgusetuks, kas ja millise metoodika on töövõtja valinud.

Juhtkogu kohtumisel oli selleteemaline arutelu, kus juhtkogu tegi ettepaneku, et arengustsenaariumide koostaja (PriceWaterhouseCoopers) esitaks neile kirjalikult ka metoodika. Kohtumisel andsime teada, et arutame seda võimalust. Nüüd on selge, et juhtkogu saab kasutatavast metoodikast sel nädalal ülevaate.

  1. Kuidas toimus arengustsenaariume koostava töövõtja valik? Milliste kriteeriumite alusel? Riigihangete registrist nähtub, et avatud hankena seda tehtud ei ole.

Arengustsenaariumeid koostava töövõtja otsimisel ei korraldatud riigihanget, sest planeeritav maksumus jäi alla lihthanke piirmäära. Vastavalt keskkonnaministri 2018. aasta 8. veebruaril kehtestatud riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korrale korraldatakse riigihange, kui lepingu maksumus on üle 30 000 euro.

Asja ostmisel, teenuse tellimisel või ideekonkursi korraldamisel eeldatava maksumusega alla 30 000 euro (ilma käibemaksuta) riigihanget ei korraldata, kuid järgitakse riigihangete seaduse paragrahvis 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

Selleks, et neid üldpõhimõtteid (läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus, asjakohasus, põhjendatus, konkurentsi edendamine, võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhe) järgida, küsiti kolmelt ettevõttelt pakkumist, arvestades seniseid koostöökogemusi, ning ainsa pakkumise esitas PriceWaterhouseCoopers. Nimetatud pakkumine vastas keskkonnaministeeriumi ootustele.

  1. Kuidas keskkonnaministeerium valis neli protsessis osalevat teadlast?

Teadlaste valikul lähtusime esmalt valdkondadest ning seejärel juhtkogu teadlaste soovitustest ja/või teadlaste teadaolevast ekspertiisist. Valik sõltus loomulikult ka teadlaste võimalustest protsessis osaleda. Juhtkogu kohtumisel 17. juunil ei seatud ka ühegi valitud teadlase ekspertiisi kahtluse alla, mis kinnitas meie head valikut.

  1. Miks arengustsenaariumide koostamisse ei kutsutud juhtkogus olevaid teadlasi, kes on kogu arengukava protsessi kaasa teinud? Protsessi algusest on öeldud, et kaasatakse juhtkogus olevad teadlased, ka 17. juuni koosolekul kinnitas Marku Lamp, et nende teadlastega on räägitud, kuid nii Marju Kõivupuu kui Asko Lõhmus kinnitasid, et neid ei kutsutud stsenaariumide koostamisse.

Esialgne plaan oli tõesti võtta arengustsenaariumide koostajateks juhtkogus olevad seitse teadlast. Seetõttu kutsusime kõik seitse teadlast 6. märtsil pärast juhtkogu kohtumist arutama arengustsenaariumide koostamist.

Kohtumisel ei saanud osaleda Marju Kõivupuu, teised osalesid. Kohtumiselt jäi kõlama soovitus, et võtaksime kellegi arengustsenaariume kirjutama, ning samuti arusaam, et mitmel teadlasel ei ole võimalik arengustsenaariumide koostamises osaleda. Kohtumisel ei lepitud kokku, millised teadlased arengustsenaariumide kirjutamisel osalevad.

Arengukava koostamise ettepanekus on huvirühmad eelmisel aastal ühiselt sõnastanud koostamise eesmärgi. Selle viimane lause selgitab, et arengukava koostamine peab olema avatud, teadmistepõhine, võimalikult paljusid osalisi kaasav ja tasakaalustatud.

Arvestasime teadlaste soovitusega võtta kirjutaja ning arvestades ülejäänud arutelu ja protsessi eesmärki, otsustasime teadlaste ringi veelgi laiendada.

Seega oleme arengukava koostamisse kaasanud veel neli uut teadlast. Juhtkogusse kutsutud teadlaste roll on jätkuvalt väga suur ning võimalus stsenaariumide koostamisel kaasa rääkida on alles.

  1. Arengustsenaariumidest sobivama valimisel juhtkogus on kõlavalt eesmärgiks seatud konsensus. Ent milline saab olla juhtkogu liikmete motivatsioon konsensusele jõudmiseks, kui kokkuleppe mitte saavutamisel on ette nähtud hääletus ja kogus on selges ülekaalus senise metsapoliitika jätku toetajad?

Kahjuks puudub meil ülevaade, kes juhtkogu liikmetest on senise metsapoliitika jätku toetajad. Seda teemat ei ole me juhtkogus arutanud ega mingisugust küsitlust teinud. Arengukava koostamisse kaasatud huvirühmade esindajatega rääkides on jäänud üldiselt mulje, et soovitakse uus arengukava koostada, paljud inimesed on sellesse juba ju ka oluliselt panustanud.

Juhtkogu koosneb ministeeriumidest, mis peavad olema protsessi kaasatud igal juhul ning esindavad riigi huve; seitsmest erineva valdkonna teadlasest, kes esindavad kokku nelja ülikooli ning lisaks Eesti Teaduste Akadeemiat; ning huvirühmadest.

Huvirühmade koosseis on moodustatud nii, et suuremad metsaga seotud huvid oleksid esindatud ning et oleksid kaasatud nii majandus-, ökoloogiliste, sotsiaal- ja kultuuriliste huvide esindajad.

Muuhulgas on arvestatud, et kolmeteistkümnest huvirühmast (sh ei ole arvestatud Luua metsanduskooli ning Eesti Linnade ja Valdade liitu) esindab looduskaitse huve kolm kitsalt looduskaitsele keskendunud organisatsiooni, kuid kaudsemalt ka Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla koda ning Eesti Loodusturismi ühing. Lisaks on oma eesmärkides looduskaitse märkinud nii Eesti Erametsaliit, Eesti Metsatöötajate ametiühing kui ka Eesti Jahimeeste selts.

Huvirühmade arutelud lõppesid pigem positiivses toonis: kolmveerand tagasisidet andnutest leidsid, et valmidus konsensuseni jõuda on protsessi kestel suurenenud. See on tähelepanuväärne, sest niisugustes protsessides on tavapärasem kasutada konsensuse asemel hääletamist.

Juhtkogu moodustamisel ja kohtumistel on järjepidevalt rõhutatud seda, et juhtkogu liikmetel peab olemas olema valmisolek konsensuseks. Nagu oleme ka varem selgitanud, plaanime konsensuse saavutamise nimel pikematesse ja keerulisematesse aruteludesse kaasata ka arutelujuhid.

Konsensus on otsuste vastuvõtmisel igal juhul eelistatuim vorm ning hääletamist kasutatakse vaid äärmisel juhul. Samal ajal on hääletamine vajalik lõpliku tulemuse ehk arengukava eelnõu valmimiseni jõudmiseks.

Selle eelnõu valmimine on kõigi aruteludes osalenute ühine eesmärk. Üksteise süüdistamise ega isiklike rünnakutega me sellele eesmärgile kindlasti lähemale ei jõua. Kõrvaliste asjadega tegelemise asemel tasuks keskenduda sisulisele.

Andkem stsenaariumide koostajatele suvel aega oma tööd teha. Juba augusti lõpus on juhtkogul võimalus neile esimene pilk heita. Ning kokkulepet otsime ju lõpuks juhtkogus ikkagi ühiselt.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: