Põhja prefekt Kristjan Jaani rääkis, et politseile tulnud väljakutseid seoses alkoholiga iseloomustab sõnapilv "joobes mees Tallinnas." See kehtib eriti nädalavahetuste ja palgapäevade ajal ning eriti palju just Tallinna vanalinnas.

Jaani sõnul on alkoholi liigtarvitamine politseile ja kiirabile tõsiseks probleemiks. "Kolmandik kuritegusid pannakse toime joobes peaga. Nende seas on levinumad lähisuhtevägivald ja joobes juhtimised," sõnas Jaani.

Ta kinnitas, et õiguskorda mõjutab alkoholi kättesaadavuse piiramine. "Kui aastate eest kadus öine alkoholimüük ja putkamajandus, siis oli väga tuntav mõju õiguskorrale, sealhulgas joobes juhtimisele. Ainult alkoholi hind tarbimisele mõju avalda," rääkis Jaani.

Psühhiaater Ants Kask nentis, et temal ja teistel nõustajatel puudub alkoholi liigtarvitajate kohta täielik ülevaade. "Meie teeme tööd vaid väga väikese osaga," tõdes ta. "Näiteks kui alkoholi impordi osas kord on leevenenud, siis täheldati, et haigestumine maksahaigustesse kasvas järsult. See on oletus, statistikat täpset ei ole."

Kask ütles, et Eesti näitajat alkoholi tarvitamise osas tõstab kuni 20 protsenti elanikkonnast, kes joovad kuni 30 liitrit absoluutalkoholi aastas. "Tuleb tõsta inimeste teadlikkust alkoholi kahjulikkusest, see ei kahjusta ainult maksa, vaid ka närvisüsteemi ja muid organeid. Poliitikud peaksid kuulama, mida eksperdid ütlevad, " rääkis Kask, kelle sõnul on maailma riikide kogemus näidanud, et alkoholi hinnatõus tarbimist vähendanud.

Anneli Sammel Tervise arengu instituudist (TAI) ütles, et Eesti elanike värsked alkoholi tarbimise uuringud tulevad välja märtsi lõpus ja juunis. "Mulle tundub, et meedia on pannud kõvasti haugu alla, ollakse halbade uudiste ootuses. Lootus on, et jääme 10,3 liitri juurde, et numbrid ei kasvaks," lausus Sammel.

Sammel ütles, et palkade suurenedes peab kasvama ka alkoholi hind. "Hind on oluline, nagu ka kättesaadavuse piiramine. Kui Soome langetas aktsiisi, siis tarbimine kasvas ja alkoholisurmade hulk," rääkis Sammel.

Terve Eesti sihtasutuse asutaja Riina Raudne ütles, et Eesti on tänu erinevatele meetmetele kümne aasta jooksul alkoholi kahjulikkuse teadvustamisel päris palju saavutanud.

"Inimeste teadlikkus on kasvanud. Oleme tasahilju teinud erinevaid asju ja vähendanud kümne aasta jooksul alkoholi tarbimist," lausus Raudne. "Kuid peame arvestama, et meil on vastaspool, kes tahab alkoholi müüa ja raha teenida. Need on olulised majandushuvid ja erasektor on vastu aktsiisitõusule," kirjaldas ta olukorda.

Halb on Raudse sõnul see, et paljusid meelitab odav alkohol piiri taga ehk Läti kaubandus.

Ajakirjanik Aivar Hundimägi rääkis aktsiisipoliitika kohta, et kui keerata asjad üle vindi, siis eesmärki ei pruugi saavutada. "Põhjus, miks aktsiisid tõusid, on see, et taheti näidata uue koalitsiooni muudatusi ja saada palju raha oma lubaduste elluviimiseks. Aktsiisitõusuga keerati vint üle, otsiti kuludele katet. Aktsiisides ei tasu näha vaid riigieelarve täitmise vahendit. Aktsiisidega rapsimine pole õige," arutles Hundimägi.

Suhtekorraldaja Ivo Rull meenutas, et enne aktsiisitõusu oli neid, kes piirikaubanduse eest hoiatasid, kuid poliitikud ei võtnud seda kuulda. "Hoiatust ei võetud kuulda ja me räägime siiamaani majanduslikust kahjust, mitte inimeste hoiakute muutmisest ja tervisest. Tekkis ka kurb asi nagu kodanikuallumatus, kui vabariigi aastapäeval sõideti alkoholi ostma Lätti," rääkis Rull.

Eesti karskusseltsi juhatuse liige Peep Kask tunnistas, et tema hinnangul tehti kiire aktsiisitõusuga Eestis viga, kuid leidis, et nüüd pole mõtet seda alandama hakata. "Nüüd tuleks aega anda. Suvel läheb kauplustes alkohol seina taha peitu ja Läti tõstab ka märtsis alkoholiaktsiisil," loetles Kask eelseisvaid muudatusi.

Saates osalenud sommeljee Kristjan Markii lausus, et vaja on tõsta üldist kultuuri ja teadlikkust. "Muudatused võtavad aega ja noortele tuleb pakkuda alternatiive," ütles Markii, lausudes, et koolides võiks õpilastele selgitada, kuidas on kombekas ja tore napsi võtta.