"Selles terrorirünnakus hukkus 27 islami vaprat sõdurit ja viga veel 13," teatas revolutsioonikaart avalduses ning süüdistas ründajate toetamises "maailmavallutajate ja sionistide luureameteid".

Enesetapurünnak toimus Khashi-Zahedani maanteel rahutus Sistan-Belutšistani provintsis, mis külgneb Pakistaniga, ütles uudisteagentuur IRNA. Piirkonnas elab suur, peamiselt sunniidi moslemitest belutšide kogukond.

Revolutsioonikaardi sõnul olid võitlejad naasmas piirilt ning bussi kõrval õhiti lõhkeainelastis auto.

Rünnak toimus ajal, mil Iraan tähistab 40 aasta möödumist ajatolla Ruhollah Khomeini naasmisest Teherani pärast 14 aastat eksiilis ning läänemeelse šahhi kukutamisest. Khomeini naasmisega algas Iraani islamirevolutsioon, mille käigus loodi Iraani Islamivabariik.

Kolmapäeval tulid ka USA eestvedamisel Poola umbes 60 riiki Lähis-Ida konverentsile, millega Washington loodab suurendada survet Teheranile.

Monitooringufirma SITE teatel võttis rünnaku eest vastutuse islamiäärmuslik rühmitus Jaish al-Adl (Õigluse Armee). Rühmitus moodustati 2012. aastal ning seda peetakse viimase aastakümne jooksul Iraani vastu sõdinud äärmusrühmituse Jundallah (Jumala Sõduri) mantlipärijaks.

Jaish al-Adl "teatas oma vastutusest lühikeses pärsiakeelses sõnumis 13. veebruaril", ütles SITE.

Mullu juulis sai 10 revolutsioonikaardi võitlejat surma, kui mässulised ründasid nende baasi Iraagi piiri lähistel.

Iraan tõotab kättemaksu kaardiväele rünnaku korraldanutele

Iraani president Hassan Rouhani tõotas neljapäeval kättemaksu "palgasõdurite rühmale", kes on riigi kaguosas revolutsioonikaardi bussile tehtud enesetapurünnaku taga.

"Me paneme kindlasti selle palgasõdurite rühma meie märtrite vere eest maksma," vahendas riiklik uudisteagentuur IRNA presidendi sõnu.

"Terrorismi peamised juured selles piirkonnas on Ameerika ja sionistid ning mõned naftat tootvad riigid toetavad terroriste rahaliselt," lisas ta.

Rouhani tegi avalduse Tehranis Mehrabadi lennujaamas, asudes teele Sotši Süüria tuleviku teemalisele kohtumisele Vene presidendi Vladimir Putini ja Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğaniga.